Jälgides teiste inimeste blogisid tekib sageli tahtmine neilt küsida, miks nad nii-nii ammu midagi kirjutanud ei ole. Avastasin, et ega ma ise parem ei ole.
Vahepeal sai Tartus kolitud. Rohelise äärelinna elu on palju meeldivam, kui kesklinna tuled ja liiklus. Eriti sellise äärelinna puhul, mis asub tegelikult strateegiliselt olulistele kohtadele (kool, raudteejaam) lähedal ja on heas bussiühenduses kesklinnaga.
Kool on iga aastaga järjest põnevam ja nüüd tundub see lõpp ka juba nii lähedal, ainult 1,5 aastat veel.
Elu on ilus nagu ikka, oma rööpas. Eks ongi nii, et kui midagi viriseda oleks, siis oleks ka siin blogis postitusi tunduvalt sagedamini.
Jalgrattaga linnas liiklemine on mind viinud staadiumisse, kus ma ei hakanud poole oktoobri pealt lund ootama, kuid ometi olen rõõmus, kui see ükskord saabub. :)
Väga hakitud postitus, aga polegi millestki pikalt rääkida.
Olge mõnusad!
reede, 29. november 2013
teisipäev, 16. oktoober 2012
On sügis ja pime...
...ja olen avastanud, kuidas olen veidi hakanud pimedusest puudust tundma. Nagu oleksin uruloom. Kuidagi õnnelikuks on teinud töölt minnes/tulles avastada, et pime on... mõnusam õhk on. Vihmaga sobib pimedus paremini kui valgus. Ja väljas on karge. Mõnus karge, pime, sügislehine.
Esimest korda üle pika aja mõtlesin, et on piisavalt pime, et süüdata küünal...
See hubane valgus, hea muusika...
Ja see avastus, et mu "täiesti-poolik-ettekanne" on "käib-kah-valmis ettekanne".
Nüüd puhkan ja naudin, sest täna õhtul on sellist aega.
Esimest korda üle pika aja mõtlesin, et on piisavalt pime, et süüdata küünal...
See hubane valgus, hea muusika...
Ja see avastus, et mu "täiesti-poolik-ettekanne" on "käib-kah-valmis ettekanne".
Nüüd puhkan ja naudin, sest täna õhtul on sellist aega.
esmaspäev, 9. juuli 2012
:)
[Ben Howard - Only Love]
Alati toob naeratuse näole see video.
Tahaks praegu saada kallistatud kõige armsama poolt. Seniks lepin nende väikeste heade asjadega, mis praeguses hetkes on ja ka nendes, mis selle hetkeni jäänud.
See video, magav kass, tuttavad lõhnad, kodu, ehk päike, paljajalu käimine, hea raamat...
teisipäev, 19. juuni 2012
Suvi :)
pühapäev, 20. mai 2012
Muudatused
Punane tüütas ära ja seega otsisin asenduse. Vähemalt ajutise :)
Muutusi on teisigi:
Kõige tähtsam, et elan uues kodus Tartus kalliga kahekesti.
Teiseks olen suvest tööl haiglas. Seega, suvi möödub peamiselt Tartus.
Peab mainima, et mõni muutus elus on niivõrd loogiliseks jätkuks, et jäävad ära igasugused sentimentaalsusepuhangud mineviku suhtes. Ka varasematest asjadest on lihtsam lahti lasta... st pahna ära visata ja mitte leida neis hiiglaslikku sentimentaalset väärtus. Mälestused jäävad ikka alles ju.
Mõned asjad on lihtsalt õiged.
Pai!
Muutusi on teisigi:
Kõige tähtsam, et elan uues kodus Tartus kalliga kahekesti.
Teiseks olen suvest tööl haiglas. Seega, suvi möödub peamiselt Tartus.
Peab mainima, et mõni muutus elus on niivõrd loogiliseks jätkuks, et jäävad ära igasugused sentimentaalsusepuhangud mineviku suhtes. Ka varasematest asjadest on lihtsam lahti lasta... st pahna ära visata ja mitte leida neis hiiglaslikku sentimentaalset väärtus. Mälestused jäävad ikka alles ju.
Mõned asjad on lihtsalt õiged.
Pai!
neljapäev, 5. aprill 2012
You do it to yourself
You do it to yourself, you do
And that's what really hurts
Is that you do it to yourself
Just you and no one else
You do it to yourself
You do it to yourself
Miski, mis on mu peas mõlkunud eelmisest reede õhtust saadik...
And that's what really hurts
Is that you do it to yourself
Just you and no one else
You do it to yourself
You do it to yourself
Miski, mis on mu peas mõlkunud eelmisest reede õhtust saadik...
Kuskil sügaval mu peakolus... on, on ja ära ei lähe.
Pooltel päevadel sellest ajast saadik olen kõndinud mööda Tartu linna tänavaid ja tundnud, et võin igal järgneval hetkel hakata end selle muusika saatel (muusika minu peas) tänaval liigutama... üpriski ebaoriginaalselt s.t peaaegu nagu Thom Yorke antud laulu videos, kuigi võib vist öelda, et täiesti originaalselt, sest usun, et nii minu kui tema jaoks ei ole need mitte "tantsusammud" või "järele tegemine", vaid see, mis tuleb minu seest.
See laul resoneerib nii pagana tugevasti sellega, mis minu sees on ja elab. Miks ma ei peakski selle saatel end tänaval välja elama, kui tunnen sellist vajadust? Sest...
I do it to myself, I do
And that's what really hurts
Is that I do it to myself
Just me and no one else
I do it to myself
I do it to myself
Elu on ilus, kui on asju, mis suudavad nii sügavat muljet jätta.. kui on asju, mis vaimustavad ja kui on midagi, mis on hingelähedane!
Nautige!
Teie Õnnelik Talvitaja, Kellel Kevad Südames.
neljapäev, 29. märts 2012
Kui nii, siis nii
Tulin siia ideega panna postituse pealkirjaks midagi, mille mõte oleks olnud ülisarnane eelmise postituse pealkirja mõttele.
Mis uut?
Tore on. Teistmoodi on. Aga kirja panna niivõrd raske.
Lõpetasin täna proovivõtu aine praktika ja usute või mitte, aga nüüd valmistab minu poolt sooritatud veenivere võtmine patsientidele märksa vähem piina. :P
Kas see on loogiline, et mida suuremad asjad minu sees on, seda raskem on neid kirja panna?
Kellega juhtun sagedamini rääkida, teavad öelda, et mul tegelikult on asju hingel, on asju, mida öelda. On asju, mis mind muudavad.
See kõik kaob, kui mõtlen kirja panna, et kunagi hiljem oleks võimalik täpsemalt mõelda tagasi praegustele aegadele.
Tunnen, et olen endiselt kerge naiivitar. Huvitav, kas see on minu enda jaoks hea või halb...
Ei jaksa rohkem, lähen ära tuttu paar kerget asja hingel.
Tsauka!
Mis uut?
Tore on. Teistmoodi on. Aga kirja panna niivõrd raske.
Lõpetasin täna proovivõtu aine praktika ja usute või mitte, aga nüüd valmistab minu poolt sooritatud veenivere võtmine patsientidele märksa vähem piina. :P
Kas see on loogiline, et mida suuremad asjad minu sees on, seda raskem on neid kirja panna?
Kellega juhtun sagedamini rääkida, teavad öelda, et mul tegelikult on asju hingel, on asju, mida öelda. On asju, mis mind muudavad.
See kõik kaob, kui mõtlen kirja panna, et kunagi hiljem oleks võimalik täpsemalt mõelda tagasi praegustele aegadele.
Tunnen, et olen endiselt kerge naiivitar. Huvitav, kas see on minu enda jaoks hea või halb...
Ei jaksa rohkem, lähen ära tuttu paar kerget asja hingel.
Tsauka!
reede, 9. märts 2012
Uued tuuled
Uued tuuled puhuvad... kevad on vaikselt peale tungimas...
Need uued tuuled on päris meeldivad. Paitavad mu põski. :)
Möödunud nädal oli tegelikult lühike, kuid imekombel tundus nii nii pikk. Tore ja äge ja huvitav ja pikk.
Suvel saan ka siis ikkagi RHCP ära näha, kuna mul on sellised vägevad sõbrad, kes mulle sünnipäevaks pileti kinkisid.
On olnud palju mõtteid ja tundeid.
Kõik on minu jaoks nii suur, et ei oskagi väga ise seda hoomata ja midagi sellest kirja panna.
Praegu on kõik hästi. Väga hästi. Ei oskagi hetkel midagi soovida.
Ahjaa. Jälle see hetk, kui tunned, et mingil viisil oled jõudnud ikkagi õigesse kohta. Et elu on seal, kus see võiks ja peakski olema.
Need uued tuuled on päris meeldivad. Paitavad mu põski. :)
Möödunud nädal oli tegelikult lühike, kuid imekombel tundus nii nii pikk. Tore ja äge ja huvitav ja pikk.
Suvel saan ka siis ikkagi RHCP ära näha, kuna mul on sellised vägevad sõbrad, kes mulle sünnipäevaks pileti kinkisid.
On olnud palju mõtteid ja tundeid.
Kõik on minu jaoks nii suur, et ei oskagi väga ise seda hoomata ja midagi sellest kirja panna.
Praegu on kõik hästi. Väga hästi. Ei oskagi hetkel midagi soovida.
Ahjaa. Jälle see hetk, kui tunned, et mingil viisil oled jõudnud ikkagi õigesse kohta. Et elu on seal, kus see võiks ja peakski olema.
laupäev, 11. veebruar 2012
Olemine
Kas teate seda tunnet, mis on ärgata kohutavast unenäost? See rahustav tunne, et õnneks ei olnud miski sellest päris... ja samas see häiriv tunne, et see kõik oli siiski nii reaalne ja täiesti kohutav...
Jah, täna tunnen seda tugevamini kui viimasel ajal tundnud olen.
Kerge tunne, et see nädalavahetus on üks selliseid, mille puhul oleks mõnes mõttes end kaheks tahtnud rebida. See tunne, et ma poleks vist kuskil täiesti rahul olnud. Nüüd olen kodus, mõnus on, aga natuke torisen. Natuke torisen, et jätan endast ükskõikse ignorandi mulje, kes küll suu võib lahti teha, aga ise midagi ette ei võta... või siis ei jäta ainult sellist muljet vaid olengi selline.
Nii. Nüüd mulle aitab torisemisest. Sellise ilusa päeva kohta liigagi palju seda juba teinud.
Täna küpsetan kooki! :P
Ja kui ülihästi läheb, siis olen natuke ka asjalik.
Jah, täna tunnen seda tugevamini kui viimasel ajal tundnud olen.
Kerge tunne, et see nädalavahetus on üks selliseid, mille puhul oleks mõnes mõttes end kaheks tahtnud rebida. See tunne, et ma poleks vist kuskil täiesti rahul olnud. Nüüd olen kodus, mõnus on, aga natuke torisen. Natuke torisen, et jätan endast ükskõikse ignorandi mulje, kes küll suu võib lahti teha, aga ise midagi ette ei võta... või siis ei jäta ainult sellist muljet vaid olengi selline.
Nii. Nüüd mulle aitab torisemisest. Sellise ilusa päeva kohta liigagi palju seda juba teinud.
Täna küpsetan kooki! :P
Ja kui ülihästi läheb, siis olen natuke ka asjalik.
esmaspäev, 9. jaanuar 2012
This needs to be posted
Eile õhtul, kui ma loodustoodete poolt mõjutatuna oma voodisse kobisin, et edukalt magama jääda, jõudis minu mõtteisse enne õndsaid unenägusid üks pettekujutelm, mis oli siiski praktiliselt uni:
Hiigelsuur mitokonder. Ma tean, et selle sisemembraanil on üks valk. Ja ma tean, et ma hirmsasti tahaksin seda sealt ära tõmmata. AGA. Ma tean ka seda, et kui ma selle valgu sealt ära tõmban, siis tekib mitokondri sisemembraani auk ja rakk suunatakse apoptoosi. Mida teha?
See ei jätkunud ja ma ei teagi, mis rakust sai. Aga ma olin väga suure valiku ees siiski. Kas süütu rakk viia surmani või mitte....
Igaljuhul, kas asi oli selles, et farmakoloogid on minusse süstinud hunniku skeptitsismi palderjani suhtes (mida ma küll väga ei tunneta, aga mis võib alateadvuses olla), siis see preparaat mul igatahes magama ei aidanud jääda ja seepärast istun hetkel siin üpriski unisena. Asi tüütab ära, kui iga õhtu tuleb tund-poolteist-kaks lihtsalt magama jäämisele kulutada, kui pea on piisavalt väsinud, et mitte enam koolitarkusi suuta meelde jätta.
Loodame, et homme saavad minu piinad läbi.
neljapäev, 5. jaanuar 2012
Pühad läbi ja sessiõpingud käes
Teate, olgem ausad, mõnikord on nii raske mitte hulluks minna... heast tujust, õppimisest, millest iganes.
*mitu-mitu tundi hiljem*
Pidev sisemine võitlus. Mitte halb võitlus. Aga võitlus. Sest ma ei suuda... aga ma pean... ma ei tohi... ma tahan... see oleks hea...see oleks halb ...
Igatahes. Kell on palju. Patfüssiga on lood kehvad. Unerežiim on veidi kehvapoolne. Loodan end parandada. Tahaks hästi palju punkte panna. Lihtsalt. Niisama. Iga. Sõna. Järele.
................................................................................................................................................
Mõned asjad, mis teevad nii õnnelikuks!
Armastan.
Suur pai. Hoidke mulle pöialt 17-ndani. Seda läheb väga vaja. Ega kui sellest kasu pole, siis ärge muretsege, ma arvatavasti tulen siia nutma ;)
*mitu-mitu tundi hiljem*
Pidev sisemine võitlus. Mitte halb võitlus. Aga võitlus. Sest ma ei suuda... aga ma pean... ma ei tohi... ma tahan... see oleks hea...see oleks halb ...
Igatahes. Kell on palju. Patfüssiga on lood kehvad. Unerežiim on veidi kehvapoolne. Loodan end parandada. Tahaks hästi palju punkte panna. Lihtsalt. Niisama. Iga. Sõna. Järele.
................................................................................................................................................
Mõned asjad, mis teevad nii õnnelikuks!
Armastan.
Suur pai. Hoidke mulle pöialt 17-ndani. Seda läheb väga vaja. Ega kui sellest kasu pole, siis ärge muretsege, ma arvatavasti tulen siia nutma ;)
laupäev, 26. november 2011
Mina ise
Viimastel öödel olen saanud vist paremini magada, kui viimase kuu aja jooksul... Pinnapealne, närviline, keerulise uinumisega, kerge ärkamisega uni on muutunud sügavaks magusaks pehmeks mõnusaks uneks, mis võiks tegelikult kesta päevi.
Enesetunne on ka hoopis teistmoodi, kui viimasel ajal on olnud... tunnen end rohkem iseendana. Tugevamana, rahulikumana, õnnelikumana. Ei tea isegi täpselt, millest see muutus tuli... see tuli isegi mingi poole päeva jagu enne patfüssi tööd, nii et see ei saa olla ka sellega seoses, enne nii massiivseid töid peaksin ma just vastupidiseks muutuma selle semestri kogemuste põhjal. Igatahes... see on ülimeeldiv tunne.. tunda endas iseennast jälle ära. Kohutavalt raske on oma olekuga iseendale närvidele käia.
Kummaline... hetkel olen enda jaoks inimene, keda kõige rohkem vajan. Ja kõik need tunded, mis on minu sees... need on üks segapudru ja moodustavad kokku ühe pundi, kus erinevaid tundeid on raske eristada. Aga kõik on rahulik ja ilus.
Kummaline, et kuigi see semester on tõestanud vastupidist (olen toetunud nii mitmetele inimestele... kõik oma paha nende peal välja elanud ja nii palju head vastu saanud), siis praegu ma tunnen, et ma olen tugev ja enesekindel ja et ma saan ise oma asjadega hakkama... Ja see on see hetk, kui tunned, et sa oled oma elus õige koha peal. Ükskõik, mida sa varem tegid ja kuidas sa sinna jõudsid... aga jällegi saad kinnitust, et oled õigel teel...
Mõned päevad, kui ma olen lihtsalt nii õnnelik, et kõik on nii nagu on ja mitte teisiti.
Redemption Song - Johnny Cash and Joe Strummer
esmaspäev, 21. november 2011
Kui elu on lihtne...
Kuigi alati inimesed üritavad, et jõuda kuhugi kaugemale, tahavad areneda, muutuda tugevamaks... tahavad liikuda edasi... Kuigi see kõik on nii, on siiski mõnikord lohutav jõuda sellesse kohta, kus oled varem olnud. Eriti siis, kui tead, et nii on parem. Et see on parem koht, kus olla. Võib olla oled olnud vahepeal sunnitud valima valet rada või seda kogemata teinud... Ja tõesti, nii lohutav on olla kohas, kus asjad on teistmoodi. Põgenemine? Ka võib olla. Aga seda ei saa ette heita, kui tunned, et mõni rada on liiga raske. Natukeseks kasvõi tagasi minna... ja olla. Olla seal, kus varem juba olid ja kus valitsevad teised tuuled.
Kaks nädalat üritan veel vargsi leida pelgupaika selles paigas ja samas üritada edasi liikuda reaalsuses. Siis loodetavasti võin pelgupaiga unustada, ma tõesti ei taha, et seda pidevalt vaja oleks... siis see tee ei oleks väärt sellel kõndimist.
Kaks nädalat üritan veel vargsi leida pelgupaika selles paigas ja samas üritada edasi liikuda reaalsuses. Siis loodetavasti võin pelgupaiga unustada, ma tõesti ei taha, et seda pidevalt vaja oleks... siis see tee ei oleks väärt sellel kõndimist.
pühapäev, 6. november 2011
I am mine
The selfish, they're all standing in line
Faithing and hoping to buy themselves time
Me, I figure as each breath goes by
I only own my mind
The North is to South what the clock is to time
There's east and there's west and there's everywhere life
I know I was born and I know that I'll die
The in between is mine
I am mine
And the feeling, it gets left behind
All the innocence lost at one time
Significant, behind the eyes
There's no need to hide
We're safe tonight
The ocean is full 'cause everyone's crying
The full moon is looking for friends at hightide
The sorrow grows bigger when the sorrow's denied
I only know my mind
I am mine
And the meaning, it gets left behind
All the innocents lost at one time
Significant, behind the eyes
There's no need to hide
We're safe tonight
And the feelings that get left behind
All the innocents broken with lies
Significance, between the lines
(We may need to hide)
And the meanings that get left behind
All the innocents lost at one time
We're all different behind the eyes
There's no need to hide
Oh, oli hea nädalavahetus. Siiski jäi midagi puudu. Ja ma ei tea, kuidas seda tagasi saada.
Natuke sai puhata ja niisama olla. Näha lapsi ja õde ja teisi. Ja näha seda, miks ma mõnikord ei taha koju tulla ja seda, miks ma iga kord ikkagi tahan koju tulla nii väga.
Olin täna nii õnnelik. Nüüd natuke kurvameelne. Pühapäeva õhtud ongi sellised. Tujukad.
Homseks on palju plaane. Mõned jäävad saladusse.
Nautige oma õhtut. Ja ka järgmist.
6 nädalat semestrit ja seminare veel. Siis jäävad vaid eksameid. Ei tea, kas tohiks öelda "vaid"... aga praegu tundub nii.
Nüüd tuleb Tartusse liikuda, end kokku võtta ja kooliasjade suhtes asjalikuks hakata.
Ega's midagi. Kuulmiseni.
I am mine...
Faithing and hoping to buy themselves time
Me, I figure as each breath goes by
I only own my mind
The North is to South what the clock is to time
There's east and there's west and there's everywhere life
I know I was born and I know that I'll die
The in between is mine
I am mine
And the feeling, it gets left behind
All the innocence lost at one time
Significant, behind the eyes
There's no need to hide
We're safe tonight
The ocean is full 'cause everyone's crying
The full moon is looking for friends at hightide
The sorrow grows bigger when the sorrow's denied
I only know my mind
I am mine
And the meaning, it gets left behind
All the innocents lost at one time
Significant, behind the eyes
There's no need to hide
We're safe tonight
And the feelings that get left behind
All the innocents broken with lies
Significance, between the lines
(We may need to hide)
And the meanings that get left behind
All the innocents lost at one time
We're all different behind the eyes
There's no need to hide
Oh, oli hea nädalavahetus. Siiski jäi midagi puudu. Ja ma ei tea, kuidas seda tagasi saada.
Natuke sai puhata ja niisama olla. Näha lapsi ja õde ja teisi. Ja näha seda, miks ma mõnikord ei taha koju tulla ja seda, miks ma iga kord ikkagi tahan koju tulla nii väga.
Olin täna nii õnnelik. Nüüd natuke kurvameelne. Pühapäeva õhtud ongi sellised. Tujukad.
Homseks on palju plaane. Mõned jäävad saladusse.
Nautige oma õhtut. Ja ka järgmist.
6 nädalat semestrit ja seminare veel. Siis jäävad vaid eksameid. Ei tea, kas tohiks öelda "vaid"... aga praegu tundub nii.
Nüüd tuleb Tartusse liikuda, end kokku võtta ja kooliasjade suhtes asjalikuks hakata.
Ega's midagi. Kuulmiseni.
I am mine...
esmaspäev, 26. september 2011
Kummastav
Vapustav tunne keset ööd taasavastada oma lemmikmuusik... keset ööd leida, et ma olen olemas. Keset ööd olla ja nautida.
Hetked, kui kedagi teist ei ole olemas. Tunne, et ma olen mina ise ja mitte midagi rohkemat. Kõik eneses ja samas täiesti tühine.
Sõnad ei suuda rohkemat väljendada. Vaimustav!
Hetked, kui kedagi teist ei ole olemas. Tunne, et ma olen mina ise ja mitte midagi rohkemat. Kõik eneses ja samas täiesti tühine.
Sõnad ei suuda rohkemat väljendada. Vaimustav!
reede, 9. september 2011
Aeg uueks postituseks
On reede õhtupoolik. Täna oli ära esimene selle semestri töö, mis läks sisetunde järgi väga kehvasti... ees ootab pikk ja pingeline aeg. Sellegipoolest, sellel nädalal olen kogenud palju häid asju. Kavatsen nädalal lõpuks täiesti terveks ka saada :)
Koolist tulin täna, olin unine ja natuke pettunud oma ebaõnnestumises tööga... kuid rongis, kui ma kuulasin muusikat, siis kadus see kõik ära. Nüüd olen kodus, kõht täis, uni läinud, tee joodud ja üks äärmiselt väike, must ja rumal elukas magab mu kätel. Jah, kui ma selle postituse kirjutamise lõpetan (rutem kui arvasin), hakkan koolitööga tegelema, aga ega see päeva riku.
Üks väike killuke kolmapäevast on kummitanud sellest päevast saadik. Lihtne õnn. Või kuidas seda ka nimetada.
Ilusat sügist teile!
Koolist tulin täna, olin unine ja natuke pettunud oma ebaõnnestumises tööga... kuid rongis, kui ma kuulasin muusikat, siis kadus see kõik ära. Nüüd olen kodus, kõht täis, uni läinud, tee joodud ja üks äärmiselt väike, must ja rumal elukas magab mu kätel. Jah, kui ma selle postituse kirjutamise lõpetan (rutem kui arvasin), hakkan koolitööga tegelema, aga ega see päeva riku.
Üks väike killuke kolmapäevast on kummitanud sellest päevast saadik. Lihtne õnn. Või kuidas seda ka nimetada.
Ilusat sügist teile!
teisipäev, 2. august 2011
pühapäev, 24. juuli 2011
Blogi-maania
Kuidagi harjumatult tegevusetu olen ja seetõttu on mu blogi mõneks päevaks peaaegu et isegi ellu ärganud. Igatahes, viimased paar päeva on olnud sellised, et tekkis uus vajadus blogida.
Naljakas, kuidas mõned asjad inimesele mõjuvad... Üks kord räägib üks oma jutte ja teine kord teine... ühe päeva jooksul... ja tuleb välja, et selle põhjuseks on üks ja sama asi, mis avastati erinevatel aegadel...
Eile sain esimest korda selle suve jooksul ujuma. Vesi oli nii mõnus!! Täiesti taevalik ja soe...
Lastega saunas käimine oli täiesti katastroofiline... (lapsed olid väga tublid ja puha, katastroofiline selles mõttes, et jumal tänatud, et nad kõik lõpuks elusana tagasi jõudsid... suure liialdusega muidugi).
Mõned asjad, mis ajavad nii väga närvi...
Mõned asjad, mis toovad mõnusa rahu...
Täna jänesekuudist sõnniku-heina segu välja tõstes tõstsin ühe hangutäiega välja terve pesakonna hiiri. Vot see küll ehmatas. Ei, ma ei karda hiiri, aga kui täiesti elutus massis järsku ühel hetkel on 7-8 hiirt, kes kõik eri suundades laiali tormama hakkavad, siis see ikka ehmatab :D Jooksin minema, püüdsin kassi kinni ja viisin sinna, kus hiired laiali pääsesid... juba tundus, et võtab lõhna üles ja puha.. ma isegi kuulsin ühte krabistamas heina sees... kass nuuskis... siis avastas, et ühes puuris jänes vahib teda, hakkas kartma ja jooksis minema. Nii palju siis sellest. :D
Igatahes, suvi jätkub...
Naljakas, kuidas mõned asjad inimesele mõjuvad... Üks kord räägib üks oma jutte ja teine kord teine... ühe päeva jooksul... ja tuleb välja, et selle põhjuseks on üks ja sama asi, mis avastati erinevatel aegadel...
Eile sain esimest korda selle suve jooksul ujuma. Vesi oli nii mõnus!! Täiesti taevalik ja soe...
Lastega saunas käimine oli täiesti katastroofiline... (lapsed olid väga tublid ja puha, katastroofiline selles mõttes, et jumal tänatud, et nad kõik lõpuks elusana tagasi jõudsid... suure liialdusega muidugi).
Mõned asjad, mis ajavad nii väga närvi...
Mõned asjad, mis toovad mõnusa rahu...
Täna jänesekuudist sõnniku-heina segu välja tõstes tõstsin ühe hangutäiega välja terve pesakonna hiiri. Vot see küll ehmatas. Ei, ma ei karda hiiri, aga kui täiesti elutus massis järsku ühel hetkel on 7-8 hiirt, kes kõik eri suundades laiali tormama hakkavad, siis see ikka ehmatab :D Jooksin minema, püüdsin kassi kinni ja viisin sinna, kus hiired laiali pääsesid... juba tundus, et võtab lõhna üles ja puha.. ma isegi kuulsin ühte krabistamas heina sees... kass nuuskis... siis avastas, et ühes puuris jänes vahib teda, hakkas kartma ja jooksis minema. Nii palju siis sellest. :D
Igatahes, suvi jätkub...
reede, 22. juuli 2011
Kohustuslik vingumispostitus
Jah, ma olen maainimene ja pean vinguma siin blogis ka avalikult selle üle, et siinkandis pole juba väga pikka aega ühtegi korralikku sadu olnud. Kurb on käia põllul ja näha, kuidas kartul ei jõua hästi enam püsti seista ja kuidas kurke kastes mõne aja pärast pole nähagi, et nad juua oleks saanud.
Ärge saage minust valesti aru, jah, mulle meeldivad päikeselised ja soojad/kuumad suvepäevad, kuid üks korralik paaritunnine vihmasadu ei teeks ju kellelegi halba... (ja see, kui ööd oleks piisavalt jahedad, et ma saaksin normaalselt magada ka siis, kui ma rampväsinud pole)
Tegelikult on kahju, et just praegu on need kuumad ilmad ja mul pole mitte kellegagi olnud võimalust ujuma minna. Kedagi pole siin, kes tuleks. Loodan ehk homsele, kui siis veel kuuma teeb ;)
Ilusat suve jätku kõigile!
Ärge saage minust valesti aru, jah, mulle meeldivad päikeselised ja soojad/kuumad suvepäevad, kuid üks korralik paaritunnine vihmasadu ei teeks ju kellelegi halba... (ja see, kui ööd oleks piisavalt jahedad, et ma saaksin normaalselt magada ka siis, kui ma rampväsinud pole)
Tegelikult on kahju, et just praegu on need kuumad ilmad ja mul pole mitte kellegagi olnud võimalust ujuma minna. Kedagi pole siin, kes tuleks. Loodan ehk homsele, kui siis veel kuuma teeb ;)
Ilusat suve jätku kõigile!
neljapäev, 21. juuli 2011
Suvi
Jah, ma olin valmis siia hakkama üpris pikka postitust tegema, kuid sellel hetkel otsustas arvuti, et talle aitab ja ta läheb püsti hulluks. Õnneks oli seekord hullusehoog mööduv ja nüüd siin ma olen ja vaatan, mis sellest postitusest saab.
Palju asju on toimunud sellest saadik, kui viimati siia midagi viitsisin panna. Mustikal/murakal käisin kuu alguses. Siis sai Tallinnasse mindud, et laulupidu ära näha koha peal. Hea seltskond ja kõrvetav päike (mis ei ole eriti meeldiv, eriti kui parajasti süüa antibiootikume, mille infolehel on kirjas, et otsese päikesevalguse eest tuleks hoiduda). Mõnus joodikupäevitus, millest pole siiani lahti saanud ;)
Pärast laulupidu jõudsin paariks päevaks koju. Siis Maria lahkumispidu. Ma arvan, et me saatsime Maria päris korralikult teele ;)
Pärast seda sai veedetud paar päeva Tartus näputööd tehes :P
Siis Gerda sünnipäev, mis oli ka tore. Kõige raskem oli korteris tõsta asju ringi nii, et kõik ilusti istuma mahuks. Aga me tulime sellega toime ;)
Pärast sünnipäeva läksin õe ja õetütrega vennale külla. Ja sealt edasi veel järgmistele inimestele külla. Ja siis õe juurde. Sealt alustasime oma Eestimaa uudistamise ühepäevareisi :D. Me oleme ikka eelmisest aastast arenenud. Eelmisel aastal sõitsime kohati suhteliselt ringiratast ja eriti kaugele ei jõudnudki, kuigi siis oli Kallastel väga mõnus ujuda ja mõndasid tundmatuid kohti nägime veel, kuid sel korral panime otsejoones Mustveesse ja sealt edasi Jõhvi, Sillamäele, siis läbi Toila Valaste juga vaatama ja siis Kiviõli kandis tuhamägede otsas. Tore oli. Väga väga tore!
Pärast seda sain jälle põhimõtteliselt 1-2 päevaks koju ja seejärel siis Türile. Päris tüütu on Jõgevalt bussiga Türile saada. Igatahes, puhkus jätkus siis sealkandis. Rattaga käisime sõitmas. Marju ja herneid sõime. Jäähokit mängisime (lauajäähokit, kui nii võib öelda.. mitte et see mäng oleks laua peal olnud või laua sees..) ja arvake ära, kes iga kord kaotas? :D Einojah, pole just kõige osavam, aga ma ei kurda ka. Ühel päeval nägin juhuse tahtel nii päikesetõusu kui päikeseloojangut. Tõusu nägin seetõttu, et ärkasin 5 paiku korraks üles ja toas oli nii imelik valgus, et ma tõusin istuli ja vaatasin aknast välja. Päike oli juba tõusnud natuke horisondi kohale ja paistis kaugelt. Meie kohal oli aga vihmapilv, mis muutis päikesetõusu värvid eriti kummaliseks ja võluvaks. Päikeseloojangu kuma paistis ka tuppa, nii et ma olin sunnitud akna peale minema, et näha seda ilu. :) Igatahes, mõnus oli... lihtsalt olla. Arvutit ma nende päevade jooksul puutusin ka minimaalselt ja kui, siis see polnud minu oma.
Nüüd siis uuesti kodus, plaan siia tervelt järgmise nädala reedeni jääda. Hoian pöialt, et kallikesel Tais hästi läheks.
Naljakas oli see, et viimased paar suve on meil suviti käinud ukse juures ja koridoris (kui meil uks lahti on) kärnkonn. Sel suvel polnud teda veel näha olnud. Läksin just koridori ja mõtlesin selle üle ja ehmusin, sest järsku tegi üks konn minu ees väikse hüppe. :D Väikse, kuna kärnkonnad eriti ei hüppa... too on aga nooreke. Ta natuke pelgas mind, kui ma talle otsa vahtisin...
Täna olin asjalik (tegelikult on ju nii mõnus asjalik olla... vähemalt nende asjade koha pealt, mida ei pea aastaringselt tegema). Pole ühelgi suvel nii vähe aega kodus veetnud...
Ahjaa... täna nautisin muusikat jälle... rohkem kui tavalisel päeval.
If you see purity
As immaturity
Well it's no surprise
If for kindness
You substitute blindness
Please open your eyes
Palju asju on toimunud sellest saadik, kui viimati siia midagi viitsisin panna. Mustikal/murakal käisin kuu alguses. Siis sai Tallinnasse mindud, et laulupidu ära näha koha peal. Hea seltskond ja kõrvetav päike (mis ei ole eriti meeldiv, eriti kui parajasti süüa antibiootikume, mille infolehel on kirjas, et otsese päikesevalguse eest tuleks hoiduda). Mõnus joodikupäevitus, millest pole siiani lahti saanud ;)
Pärast laulupidu jõudsin paariks päevaks koju. Siis Maria lahkumispidu. Ma arvan, et me saatsime Maria päris korralikult teele ;)
Pärast seda sai veedetud paar päeva Tartus näputööd tehes :P
Siis Gerda sünnipäev, mis oli ka tore. Kõige raskem oli korteris tõsta asju ringi nii, et kõik ilusti istuma mahuks. Aga me tulime sellega toime ;)
Pärast sünnipäeva läksin õe ja õetütrega vennale külla. Ja sealt edasi veel järgmistele inimestele külla. Ja siis õe juurde. Sealt alustasime oma Eestimaa uudistamise ühepäevareisi :D. Me oleme ikka eelmisest aastast arenenud. Eelmisel aastal sõitsime kohati suhteliselt ringiratast ja eriti kaugele ei jõudnudki, kuigi siis oli Kallastel väga mõnus ujuda ja mõndasid tundmatuid kohti nägime veel, kuid sel korral panime otsejoones Mustveesse ja sealt edasi Jõhvi, Sillamäele, siis läbi Toila Valaste juga vaatama ja siis Kiviõli kandis tuhamägede otsas. Tore oli. Väga väga tore!
Pärast seda sain jälle põhimõtteliselt 1-2 päevaks koju ja seejärel siis Türile. Päris tüütu on Jõgevalt bussiga Türile saada. Igatahes, puhkus jätkus siis sealkandis. Rattaga käisime sõitmas. Marju ja herneid sõime. Jäähokit mängisime (lauajäähokit, kui nii võib öelda.. mitte et see mäng oleks laua peal olnud või laua sees..) ja arvake ära, kes iga kord kaotas? :D Einojah, pole just kõige osavam, aga ma ei kurda ka. Ühel päeval nägin juhuse tahtel nii päikesetõusu kui päikeseloojangut. Tõusu nägin seetõttu, et ärkasin 5 paiku korraks üles ja toas oli nii imelik valgus, et ma tõusin istuli ja vaatasin aknast välja. Päike oli juba tõusnud natuke horisondi kohale ja paistis kaugelt. Meie kohal oli aga vihmapilv, mis muutis päikesetõusu värvid eriti kummaliseks ja võluvaks. Päikeseloojangu kuma paistis ka tuppa, nii et ma olin sunnitud akna peale minema, et näha seda ilu. :) Igatahes, mõnus oli... lihtsalt olla. Arvutit ma nende päevade jooksul puutusin ka minimaalselt ja kui, siis see polnud minu oma.
Nüüd siis uuesti kodus, plaan siia tervelt järgmise nädala reedeni jääda. Hoian pöialt, et kallikesel Tais hästi läheks.
Naljakas oli see, et viimased paar suve on meil suviti käinud ukse juures ja koridoris (kui meil uks lahti on) kärnkonn. Sel suvel polnud teda veel näha olnud. Läksin just koridori ja mõtlesin selle üle ja ehmusin, sest järsku tegi üks konn minu ees väikse hüppe. :D Väikse, kuna kärnkonnad eriti ei hüppa... too on aga nooreke. Ta natuke pelgas mind, kui ma talle otsa vahtisin...
Täna olin asjalik (tegelikult on ju nii mõnus asjalik olla... vähemalt nende asjade koha pealt, mida ei pea aastaringselt tegema). Pole ühelgi suvel nii vähe aega kodus veetnud...
Ahjaa... täna nautisin muusikat jälle... rohkem kui tavalisel päeval.
If you see purity
As immaturity
Well it's no surprise
If for kindness
You substitute blindness
Please open your eyes
Tellimine:
Postitused (Atom)