Vihm, VIHM, vihm.

Müristab ja välku lööb, vanapagan silku sööb.
Mul on hea meel. Las aga kallab. Ma tahan, et see vihm uhuks kõik lume minema. Esimene välgusähvatus, mis mul silma jäi, tundus nagu ime.
Mul on nii hea meel. Üks korralik vihm. Vihm...

Somewhere between waking and sleeping

Too many birds

If...
If you...
If you could...
If you could only...
If you could only stop...
If you could only stop your...
If you could only stop your heart...
If you could only stop your heart beat...
If you could only stop your heart beat for...
If you could only stop your heart beat for one heart...
If you could only stop your heart beat for one heart beat.

Ei ole kasulik keset õppimist avastada, et keegi hea inimene on youtube'i pannud üles The Heart Is a Drum Machine DVD-lt pärit 45-minutilise intervjuu Johniga, kus ta räägib sellest, mis on muusika.
Olen praeguseks vaadanud ära sellest kümme minutit. Õpin edasi. Kui mingil hetkel väikest pausi vajan, on tegevus olemas.


Viimasel paaril ööl on unenäod sellised olnud, et üles ärgates on mul hea meel, et see vaid uni oli.


Kevad on käes, lumikellukesed on oma pead välja pistnud ja kuldnokad/musträstad on kohal.

In Relief

To seem you're in me and over me
Relief in all things
And all things shoot through me
And all things shoot through you
Wherever you are
To seem you're a dream when you never stop
And we ask you what you are
Belief as one with what you believe in
Travel slowly
Move in circles
You know time grows old in reverse
Life as a thing that began
And was magnified
And made the first fire and the last one
To mean everything you never say
Every single thing going every way
When your leader's gone
He means to make you strong
He never went away
Cuz what you need you are

Tegelikult oleksin teinud selle postituse laulu Every Person kohta, aga selle laulu jaoks on mul juba üks postitus. Ehk ongi see parem.



Õppimisega on jamasti, aga uni võtab jälle võimust ja kes olen mina, et unega võidelda...

Kaiega köögis

"Mul on prillid ees, ma olen selgeltnägija."

Amfiibinimene

Ma ajan iseend naerma.
Ma ajan iseend vihaseks.
Ma ajan iseend hulluks. Või olen seda juba.

Igal juhul pean täna veel hoolikalt valkude, peptiidide ja aminohapetega tegelema, sest homme tuleb õde oma perega külla. Mis tähendab muidugi seda, et anatoomia ja bioloogiaga ei jõua ma ammugi kuhugi ja nende jaoks on siis järgmine nädalavahetus reserveeritud.
Triinul olid tunnistusel kõik viied. *uhkustab* Minul ei olnud, kui ma sama väike olin. Muusika oli mul mõnikord 4, sest ma tõesti ei oska laulda ja kehaline ka enamasti. :D

Duct tape is like force - it has a light side and a dark side and it binds the Universe together.

History Channel'i tarkus hommikusöögi kõrvale.


Praegusel hetkel võib mind leida mu peast kohast, kus ma pole viibinud ja kus mitte miski ei ole loogiline, hea, halb, ilus ega kole. Ma tahaksin siit ära, mulle ei meeldi siin olla.

Aga õpi! Kerttu, õpi! Äkki siis avastan end uuesti sellest kohast, kust alustasin. Äkki siis...

Tegelikult luban endale liiga vähe aega, et siia kirjutada arusaadavat teksti, nii et peate sellega leppima. Nüüd lähen ma tõesti biokeemia lainele üle. Aitab virisemisest.

Sinine klaaskuul

Kajakad

lendasid täna linnas. Pimedas taevas võis neid heledate laikudena märgata valgustite kumas.

Kuigi mind on täna kummitanud pool päeva Pearl Jam'i laul Garden (mis on üldse minu jaoks viimasel ajal olnud kõige tähtsam laul mingil põhjusel), on mu tänase päeva soundtrack see.

Põhjuseta. Lihtsalt niisama. Mingil seletamatul põhjusel. Ega ma ise neid soundtracke ei vali, need tulevad vägisi.

Ch-ch-ch-ch-changes

Ma loodan, et see hakkab teid kõiki sama hullult kummitama, kui mind kogu tänase öö ja hommiku.
Peas ei kõlagi muud kui ch-ch-ch...

Ikka veel lumi

Ja ikka veel paneb see mind nägu taeva poole pöörama ja mõnulema tundes, mida tekitavad näole õrnalt langevad lumehelbed.

Natuke kurb on olla ja palju hea on olla. Natuke segadust ja palju rohkem selgust, kui ootaksin. Natuke soovi seista ühe koha peal ja lasta ajal endast mööda voolata, kuid palju ootust. Soov, et see lumi ükskord sulaks ja esimene vihm uhuks kogu talve raskuse minema, samas soov lund nautida veel ja veel ja veel...

Ma tahan kõike ja mitte midagi.
Palun.