Ahastus!

Käisin siis täna raamatukogus. Saagiks langesid "Tema tumedad ained" triloogia kolmas raamat, ning Dan Browni "Pettepunkt". Viisin ära 3 raamatut, kuid need 3 olid õhemad kokku kui 2 nüüd laenutatud raamatut. Peale selle on mul käes veel 3 raamatut, millest 1 on sisult väga raske, kuna suht teaduslik ikkagi ju. Mul on selline tunne, et ma tahan lugeda, lugeda, lugeda ja lugeda. Aga kõige muuga peab ju ka tegelema. Õppimine, sõbrad... Nõos on lugemine üpriski võimatu. (Siin kohal märgiks ära oma suursaavutuse: Ma sain sel nädalal Nõos ühe raamatu läbi!?!? -kuid ma olin seda juba mitu nädalat lugenud- ja selle sain ka läbi ainult põhjusel, et Liis, Tiina, Kaie ja Maria olid linnas ja Veronika üritas magada. Kuid siiski: Ma siiski sain selle läbi.)

Selle nädala igal varasemal hommikul, ärgates oma äratuskella või Maria peale, mõtlesin, et tuleks ometi ükskord see õnnis nädalavahetus, mil saan magada nii kaua kui soovin, kuid täna hommikul ärkasin ma pool kümme!?!? Siis sattusin ma tõelisse masendusse. Otsustasin, et saagu, mis saab, kuid mina ei tõuse veel üles. Suure pingutamisega jäin magama ning ärkasin pool üksteist, mis tundub siiski nädalavahetuse kohta ääretult vara, eriti kui võtta arvesse seda, et ma läksin nii kahe paiku magama.

Nüüd siiski lugema ja õppima. Kohustused ootavad...
Äkki ma siiski natuke ootan viie kooli võistlust (küll mitte nende matemaatikaülesannete pärast).

Ikka veel arvan, et maailm on ilus.