Üks vägagi keerukas nädal jällegi peaaegu et seljataga

Päev päeva haaval siis esmakordselt:

Esmaspäev:
Minu õnneks on täpselt teise tunni (matemaatika) ajal kodanikupäeva üritus. Kartsin, et äkki pole meie klassil kõnet, mida esitada, kuid tuleb välja, et hoopis mitu tükki.
Ahah. See üritus algas muidugi väga muserdava teatega. Muidu olid siis tavalised tunnid, ainult et 6-8 tund oli matemaatika. Viie kooli võistluseks valmistumine. Pärast tunde veedetud aeg ei ole siinkohal mainimist väärt.

Teisipäev:
Selleks päevaks oli siis ette nähtud 4 matemaatikat, kuna lisaks tavatunnile, mis sel päeval toimus, oli jällegi ka 3 tundi VKV-ks valmistumine.

Kolmapäev:
Mainiks ära siinkohal ka ühe korrapärase matemaatika tunni. Füüsika tunde oli sel nädalal ka üks rohkem (st 6) keemia arvelt. Lisaks sellele ka füüsika raskemate ülesannete lahendamine õhtul (kuhu ma sugugi ei viitsinud ju tegelikult minna, aga ei kahetse) ja sellest päevast sai alguse minu mandariinihullus (selle aastane).

Neljapäev:
Oli võimalus magada kaheksani, kuna VKV registreerimine pidi olema kell 9.30 ja algus kell 10.00. Mida mina, loll, tegin? Ma olin seitsmest alates üleval!?
Niisiis oli sel päeval 4 tundi (mitte akadeemilist tundi, vaid 4*60 minutit) matemaatikat.
Õhtusöögile minnes nägime Juurikut, kes ütles, et tulemused on väljas. Minu suust paiskus välja tõeline karjatus. Ei tea, mis ta must nüüd arvab.
Tulemuseks oli minule 50-st osalejast 22.-25. koht. Ma olen kurb vaid selle pärast, et üks ülesanne, mida ma üldse ei lahendanud, oli tegelikult nii lihtne...
Pärast mängisime väljas lumesõda, mis oli väga lõbus. Mina ja Kaie, kui tõelised 53B-kad oma oranžide klassipusadega (ja mul oli kaelas ka roheline sall, mille pärast tundsin enda porgandina). Tiina ja Liis olid talvejopedega nagu korralikele A-katele kohane. Pärast läksime poodi ja ma ostsin suure-suure hunniku mandariine, mis on kahjuks juba ammu kõik otsas.
Veronika ja Maria tulid kapist välja.

Reede:
Plaanipärased 2 mata tundi. Ja muud sellised asjad.
Tiinaga rongi peale. Siinkohal mainiks, et ilm on hetkel vapustav - kogu see lumi ja vaikus. Tartus tulid rongi peale ka Eda ja Egon. Nalja sai ja tore oli. Jõgeva tuli hirmsa rutuga. Mälestuseks kaks kallistust ja tumeda šokolaadi tükike. Elu on positiivne.



See nädal tundsin jällegi, et mind narrib saatus, kuid sellest ei hakka täpsemalt rääkima.

Mu sugulane hakkas just rääkima, et oma sünnipäeval (14.12) läheb ta kinno ja vaatab filmi "Golden Compass". Mul süttis väike lambike ning uurisin natuke lähemalt. Selle peale andis ta mulle selle aadressi http://www.goldencompassmovie.com/
Nii äge. Ma ju just praegu olen triloogia, mille esimene raamat see on, kolmanda osa, "Vaigust kiiker", lugemise juures. Selle filmi peaks ise ka millalgi üle kaema.
See oli tänase päeva tipp.

PS! Mata tunde ja mõningat füssat kommenteerisin ainult illustreerimaks, kui nolifer saab olla! ;)
Tegelikult on mul väga hea meel, et see nädal oli, aga veel parem meel on, et see möödas on.