Teise veerandi esimene päev

Täna oli üks kummaline päev. Öösel ärkasin üles alarmi peale, kuid unesegasena otsustasin edasi magada, et midagi hullu niikuinii pole. Varahommikul kuulsin mingit kõvat pauku. Mingi jõuluehe lendas alla, aga siis ma seda veel ei teadnud... Magasin siiski edasi. Unes nägin, kuidas pidin inka tunnis vastama mingit raamatut kogu klassi ees. Mul läks totaalselt metsa ja mul oli millegi pärast kiire. TT ütles, et ma pean järgi vastama...
Pärast esimest paari tundi tundsin, et elu on ilus ja ilusamaks on raske minna. Tuli aga välja, et vene keele tunni asemel on hoopis kontser kogu gümnaasiumile saalis. Kohale olid tulnud 2 tüüpi Soomest. Üks tundus ikka päris põder, aga teine oli esialgselt pärit hoopiski Tansaaniast. Nende bändi nimi on Pole Pole, mis pidi suahiili keeles tähendama take it easy. Üpriski alguses panid nad kõik inimesed saalis tantsima mingit tantsu, mis oli väga lõbus ning arvatavasti midagi pärismaalaste taolist. Igal juhul kaasnes sellega ka palju häälitsusi ja naeru... Mulle nii meeldis. Need onud olid ägedad. Soomlasest onu rääkis ka natuke eesti keeles... isegi suhteliselt normaalselt... Teine onu ütles kah vahepeal eestikeelseid väljendeid, kuid tema aktsent oli päris suur.,, Ei ole midagi... Kokkuvõttes oli see peaaegu sama tore, kui on soojal suve/kevadpäeval rannas lebada, ujuda soojas vees ning sõpradega lobiseda. Lõpus esitasid nad loo, mis oli kohati soome ja kohati suahiili keeles. Refrään oli eestikeelne, et me saaks kaasa laulda. Refrääni sõnad olid: "Ja me laulame ja me laulame, olge õnnelikud, olge õnnelikud,..." Ja ma olin veel õnnelikum kui varem. Naer, rõõm ja õnn tahtsid minust välja pääseda, kuna sees oli neil kitsas... Niisiis käisin ma ringi ning naersin muudkui kas kellegagi koos või omaette...
Ei teagi täpselt, mis selle päeva just nii superilusaks tegi, kuid hea, et see nii läks.
Teise veerandi esimene päev on paljutõotav!