Lumi ja loomad

Kui avada keldri uks kuuleb esmalt sisinat. Suunad valgusvihu madalasse lakke ja näed kahe laelaua vahel rippumas pea-alaspidi kolme nahkhiirt. Tillukesed ja karvased. Uksest tulev külm ja valgus on nende und häirinud. Enda järel tuleb uks sulgeda ning jääda hetkeks nende kolme elukaga pimedasse vaheruumi. Avades keldri sisemise ukse ei kuule enam mingit sisinat. Kõik on rahulik ja vaikne. Sulged enda järel ukse ja taskulambi sinakas valgusvihus näed kartuleid, porgandeid, kaalikaid ja moosiriiuleid. Maakividest keldri põrandal vedeleb tühi rotimürgikotike. Möödaminnes suunad taskulambi lae poole ja märkad seal üksikut, palju suuremat kui need seal eesruumis, nahkhiirt. Tema üks, aga see-eest hästi pikk kõrv tilpneb veidralt kehast eemale - soojusregulatsioon. Rahulikum, suurem, tasakaalukam. Kuningate kuningas ja looduskaitse all.
Kõike seda ümbritseb väljast poolt mahe ja hele lumi.

Kelder on üks salapärane koht.