Marko nägi arvuti taustapilti ja ütles mulle, et seal on onu. Seepeale soovitasin tal öelda "John Frusciante". Laps ei suutnud hakata keeleväänajaks ja nii leppisime kokku, et see on kitarri-onu. Mõni tund hiljem palus mu õde tal seda sama nime öelda ja ta kohe automaatselt vasta selle peale "Kitarri-onu, onu kitarri." Mina oleksin enda üle küll uhke, kui ma oleks kaheaastaselt teadnud, kes on John Frusciante... ;)
Vaatasin järjekordselt saadet Pop Culte, kus lasti sel korral The Eagles'i Hotel California't ja Triin ütles, et talle meeldib see laul. Oleks mina ka seitsmeaastaselt kuulanud nii kvaliteetset muusikat...
Kuid siiski.
Ennast kiitmast ma ei väsi, teisi kiita ma ei käsi.
2 kommentaari:
Mulle ka meeldib see laul. Aga jah, oleks ma ka 7-aastaselt kuulanud midagi normaalset, erinevalt toonasest "Näe Voitkad tulevad"- stiilis muusikast:P
Mul on kahju Alarist ja Assust, kes kasvavad nii jubeda muusikamõjutustega majas. :D Kardan, et minu roll saab väike olema.
Aga oma lapsi, kui neid juhtub kunagi tulema, kavatsen märkamatult ja konstantselt mõjutada... Ja kui mu laps lisab oma mpkasse Timi või Jeffi või Nicki, on see mu õnnepäev. :)
Postita kommentaar