Mis on mis

Tähtis ei ole see, kas muusika tundub millestki parem või halvem. Ikka ja alati on tähtis see, mis emotsiooni see sinu sisse jätab. Ma usun, et kui kuulata mõnda tervikplaadina mõeldud teost, siis mõjutab arvamust eelkõige lõpp.

Eile kuuldud albumit oleksin hinnanud keskpäraseks. see jäi kaugele maha The Dark Side of the Moon'ist ja samuti ka Empyreanist. Tundsin, et ei ole seda maagilist puudutust. Kuid lõpp oli piisavalt geniaalne, et vähemalt seda osa võrrelda Pink Floydiga. (Kuigi uskuge või mitte, see album on 5 aastat vanem...) Lõpp tõi mulle muigegi suule, mis on hea tulemus. Tõesti, ehk on võrdlus Pink Floydiga siiski veidi kohatu. Kokkuvõttes jääb see album rippuma natuke keskpärasuse kohale. Eks peab seda vast millalgi veel kuulama.


Departure
Be it sight, sound, smell, or touch,
There's something inside, that we need so much.
The sight of a touch, or the scent of a sound,
Or the strength of an oak, with roots, deep in the ground.
The wonder of flowers, to be covered, and then to burst up,
Through tarmac, to the sun again, or to fly to the sun,
Without burning a wing, to lie in a meadow,
And hear the grass sing. To have all these things,
In our memories hoard, and to use them,
To help us, to find the lost chord...
(Graeme edge)

The Word
This garden universe vibrates complete,
Some, we get a sound so sweet.
Vibrations, reach on up to become light,
And then through gamma, out of sight.
Between the eyes and ears there lie,
The sounds of color and the light of a sigh.
And to hear the sun, what a thing to believe,
But it's all around if we could but perceive.
To know ultra-violet, infra-red, and x-rays,
Beauty to find in so may ways.
Two notes of the chord, that's our poor scope,
And to reach the chord is our life's hope.
And to name the chord is important to some,
So they give it a word, and the word is OM.
(Graeme Edge)

Ma ei suudagi nüüd otsusele jõuda, kas see oli üks hea kunstiteos või mitte. Ei jõua iseendaga kokkuleppele...
Aga luuletused on ilusad.

In Search of the Lost Chord.