Aeg

Tired of lying in the sunshine
Staying home to watch the rain
You are young and life is long
And there is time to kill today

And then one day you find
Ten years have got behind you
No one told you when to run,
You missed the starting gun

And you run and you run
To catch up with the sun,
But it's sinking

Racing around
To come up behind you again

The sun is the same
In a relative way,
But you're older

Shorter of breath
And one day closer to death


Tegelikult pidasin enda kohuseks siia kirjutada vähemalt väike osagi asjadest, mida olen soovinud kirja panna, kuid pole jätkunud aega/viitsimist.

Juba mitu nädalat olen olnud võlutud Eddie Vedderi sooloalbumist. Into the Wild OST.
See film sinna juurde oli ka hea.



Uskumatu, et miski, mis on kuid mu silme ees olnud, mõjub alles nüüd, kus seda seal enam pole. See oli vist reede, kui Northern Sky mulle peale vajus, mind endasse mähkis ja välja ei lasknud.

Täna oli esimene öö, kui nägin histoloogilist unenägu. Hirmus!? Kes näeb unes sõnumit arvutis, mis on paigutatud ühe suure rohelist värvi mitokondri sisse ja mille sisuks on: "Elu on lihtne nagu ühekihiline prismaatiline epiteel." Tegelikult ma ei mäleta enam, kas tegu oli prismaatilise või kuupepiteeliga...