Elu on nali.

Reedel oli Nõos lastevanemate koosolek. See tähendas muidugi seda, et seni, kui ma ootan rongi, on mul rohkem seltsi, kui tavaliselt. Olid Tiina, Tiina väike vend Siim (kellega ma sebin), Veronika, Maria, Villu, Märt, Märdi 2 väikest õde(?), Valter, Tiit ja Kait.
Igal juhul sellest koosviibimisest on mul meeles paar pärlit:
1) Valter väitis, et nende klassi hüüdlause on: "Viska silda!"
2) Kait rääkis midagi sellist: "Biomolekul - molekul, mis paneb pidu. Biojogurt - jogurt, mis on peos."
3) Valter arvas, et tema minu asemel igatseks vaheajal end (Valterit) nii palju taga, et nutaks end igal öösel magama.

Ning midagi ka minu vanavanemate suust:
* Vanaema unustab tihti ära, mis päev parasjagu on ja küsib seda iga natukese aja tagant. Seepärast küsis vanaisa tema käest mõnitavalt: "Aga kas sa tead, mis päev homme on?"
* Vanaisa iga päev paneb väikest Markot magama. Kiigutab teda kärus ja laulab talle unelaulu, mille sõnad on väga varieeruvad ja mida ta ise laulu käigus mõtleb. Laulusõnad, mida ma juhtusin just eile kuulma, olid taolised: "Sa magad kaua. Nii kaua, kui ma võtan sul ninast kinni. Sa ärkad siis, kui sul saab hapnik otsa..."
(Ega see siis pahapärast ole, vaid noh tuleb vist, mis vanaisal parasjagu keelele tuleb. Ja see on niiii naljakas...)
* Vanaisa rääkis Katile: "Mu süda ei löö praegu, aga see ei tähenda, et ma surema hakkaks."
* Vanaisa rääkis jällegi Katile: "Ükskord ärkasin öösel üles ning mul oli tunne, et ma hakkan kohe surema. Mõtlesin, et surm tuleb nii või teisiti, ja jäin uuesti magama."