Teekonnal kodust Tartusse sai mõeldud palju mõtteid.
Üks, mis kindel, mul on plaanis end muuta. Kahtlen, et see piisavalt suur asi on, et teie seda märgata võiksite. Sellegipoolest tundub suure ja liialt optimistliku plaanina (aga kuna ma täna juba optimistlik olen, siis tühja sellest). Ja kui ma mõnel hetkel ei saa kuidagi hakkama sellega, siis ma kuulan seda laulu (ei, sellel pole loogilist seletust, kõigest kinnisidee, et see laul peab aitama).
Kahju, et ma pole sel aastal sinililli korjamas käinud.
Kahju, et ma unustasin kodust nartsisse kaasa võtta.
Aga...
Jamh... mis ma ikka.
Ahjaa! Esimene rabarberikook selle aastanumbri sees!
Muhahahaaa!
