Kui nii, siis nii

Tulin siia ideega panna postituse pealkirjaks midagi, mille mõte oleks olnud ülisarnane eelmise postituse pealkirja mõttele.

Mis uut?
Tore on. Teistmoodi on. Aga kirja panna niivõrd raske.

Lõpetasin täna proovivõtu aine praktika ja usute või mitte, aga nüüd valmistab minu poolt sooritatud veenivere võtmine patsientidele märksa vähem piina. :P

Kas see on loogiline, et mida suuremad asjad minu sees on, seda raskem on neid kirja panna?
Kellega juhtun sagedamini rääkida, teavad öelda, et mul tegelikult on asju hingel, on asju, mida öelda. On asju, mis mind muudavad.
See kõik kaob, kui mõtlen kirja panna, et kunagi hiljem oleks võimalik täpsemalt mõelda tagasi praegustele aegadele.

Tunnen, et olen endiselt kerge naiivitar. Huvitav, kas see on minu enda jaoks hea või halb...

Ei jaksa rohkem, lähen ära tuttu paar kerget asja hingel.

Tsauka!

Uued tuuled

Uued tuuled puhuvad... kevad on vaikselt peale tungimas...
Need uued tuuled on päris meeldivad. Paitavad mu põski. :)

Möödunud nädal oli tegelikult lühike, kuid imekombel tundus nii nii pikk. Tore ja äge ja huvitav ja pikk.

Suvel saan ka siis ikkagi RHCP ära näha, kuna mul on sellised vägevad sõbrad, kes mulle sünnipäevaks pileti kinkisid.

On olnud palju mõtteid ja tundeid.

Kõik on minu jaoks nii suur, et ei oskagi väga ise seda hoomata ja midagi sellest kirja panna.

Praegu on kõik hästi. Väga hästi. Ei oskagi hetkel midagi soovida.
Ahjaa. Jälle see hetk, kui tunned, et mingil viisil oled jõudnud ikkagi õigesse kohta. Et elu on seal, kus see võiks ja peakski olema.