Miks minna arstiteaduskonda?

Et kindlustada järgmiseks kuueks aastaks sihipärane tegevus
ja viia tehtavate lolluste hulk minimaalseks.

(Seda oli vastanud üks arstiteaduskonna rebane...)

Kondid, Kondid, Kondid...

Tõeliselt armas ja südantliigutav:)

"A Man And A Woman"

You can run from love
And if it's really love it'll find you
Catch you by the heel
But you can't be numb for love
The only pain is to feel nothing at all
How could I hurt when I'm holding you?

Nukrusevarjundiga imeilus tunne.

Kõige lihtsam on seda tunnet saavutada üksi jalutades ja muusikat kuulates.
Täna jalutasin linnast tagasi. Kõrva kostus Bono laul headusest, armastusest ja kaotusest. Vihma sadas näkku ning tuul ei andnud puulatvadele asu.
Kõndisin siis üksi keset sügist ja lasin sellel tundel enda üle võimust võtta.
Oli hea, oli tore ja oli mõnus.

Ostsin omale kauni sinaka varjundiga lumehelbekujulise helkuri.

Unenäod on ikka kummalised

Nimelt siis paar päeva tagasi nägin ühte väga veidrat unenägu, mis on küll kahjuks lünklik ja sisaldab vaid kummalisi detaile.

Ehk siis sissejuhatuseks peaksin mainima seda (mis on minu meelest kõige naljakam), et unenäo tegevus toimus oktoobrirevolutsiooni ajal. Elasingi omamoodi 20. sajandil. Muidugi unenäo algus ei sobi eriti kogu selle 1917. aasta tegevuspaigaga kokku. Nimelt läksin ma kuhugi mingi suurema pundi inimestega, aga kui tuli aeg lahkuda, olid kõik autod täis ja mul oli oht jääda maha. Ma ei mäleta muud kui seda, et mul oli häbi ja ma olin vihane. Ma olin täiesti endast väljas. Ropendasin metsikult ning loopisin mööblit (eriti tugev ikka küll). Kellegagi tuli siis teemaks mööbel, kuna ma seda loopisin. Enam vähem, et mis ta mulle teinud on jne:D
Järgmisel hetkel olin ma kuskil raudteejaama läheduses koos oma vennaga. Kuna käimas oli siiski oktoobrirevolutsioon, pidime me vennaga kuskilt informatsiooni hankima. Ikkagi ju ärevad poliitilised sündmused. Ja siis oligi nii, et Mustvee maanteel (kuskil mu kodu ja linna vahepeal) oli üks raamatupood. See oli vanaaegne ja suhteliselt isehakanute raamatupood. Sealt siis saime väheke informatsiooni, aga kuna see osutus täiesti kasutuks, otsustasime selle neile samadele raamatupoetüüpidele tagasi vahetada mingi raamatu eest. Umbes selline mulje jäi mul unenäos, nagu infot tagasi vahetades oleksime meie sellest täiesti ilma jäänud ehk siis ära unustanud. Selle info vastu võttis mu vend meile "Da Vinci koodi" venekeelse versiooni. Ja kuidagi sel hetkel ma teadsin, et meil on kodus olemas "Inglid ja deemonid" ingliskeelne versioon.

Mu ema arvas selle peale, et ma olen noore inimese kohta väga poliitiline;)

Neljapäeval nägin esimest osa sarjast "Tuulepealne maa"
See oli tõesti hea sari. Eestimaine ja puha. Rahvuslik. Mõnus.

Ja suur soov oli siin ära märkida ka see laul:

"If You Tolerate This Your Children Will Be Next"

The future teaches you to be alone
The present to be afraid and cold
So if I can shoot rabbits
Then I can shoot fascists

Bullets for your brain today
But we'll forget it all again
Monuments put from pen to paper
Turns me into a gutless wonder

And if you tolerate this
Then your children will be next
And if you tolerate this
Then your children will be next
Will be next
Will be next
Will be next

Gravity keeps my head down
Or is it maybe shame
At being so young and being so vain

Holes in your head today
But I'm a pacifist
I've walked La Ramblas
But not with real intent

And if you tolerate this
Then your children will be next
And if you tolerate this
Then your children will be next
Will be next
Will be next
Will be next
Will be next

And on the street tonight an old man plays
With newspaper cuttings of his glory days

And if you tolerate this
Then your children will be next
And if you tolerate this
Then your children will be next
Will be next
Will be next
Will be next