Üks vägagi keerukas nädal jällegi peaaegu et seljataga

Päev päeva haaval siis esmakordselt:

Esmaspäev:
Minu õnneks on täpselt teise tunni (matemaatika) ajal kodanikupäeva üritus. Kartsin, et äkki pole meie klassil kõnet, mida esitada, kuid tuleb välja, et hoopis mitu tükki.
Ahah. See üritus algas muidugi väga muserdava teatega. Muidu olid siis tavalised tunnid, ainult et 6-8 tund oli matemaatika. Viie kooli võistluseks valmistumine. Pärast tunde veedetud aeg ei ole siinkohal mainimist väärt.

Teisipäev:
Selleks päevaks oli siis ette nähtud 4 matemaatikat, kuna lisaks tavatunnile, mis sel päeval toimus, oli jällegi ka 3 tundi VKV-ks valmistumine.

Kolmapäev:
Mainiks ära siinkohal ka ühe korrapärase matemaatika tunni. Füüsika tunde oli sel nädalal ka üks rohkem (st 6) keemia arvelt. Lisaks sellele ka füüsika raskemate ülesannete lahendamine õhtul (kuhu ma sugugi ei viitsinud ju tegelikult minna, aga ei kahetse) ja sellest päevast sai alguse minu mandariinihullus (selle aastane).

Neljapäev:
Oli võimalus magada kaheksani, kuna VKV registreerimine pidi olema kell 9.30 ja algus kell 10.00. Mida mina, loll, tegin? Ma olin seitsmest alates üleval!?
Niisiis oli sel päeval 4 tundi (mitte akadeemilist tundi, vaid 4*60 minutit) matemaatikat.
Õhtusöögile minnes nägime Juurikut, kes ütles, et tulemused on väljas. Minu suust paiskus välja tõeline karjatus. Ei tea, mis ta must nüüd arvab.
Tulemuseks oli minule 50-st osalejast 22.-25. koht. Ma olen kurb vaid selle pärast, et üks ülesanne, mida ma üldse ei lahendanud, oli tegelikult nii lihtne...
Pärast mängisime väljas lumesõda, mis oli väga lõbus. Mina ja Kaie, kui tõelised 53B-kad oma oranžide klassipusadega (ja mul oli kaelas ka roheline sall, mille pärast tundsin enda porgandina). Tiina ja Liis olid talvejopedega nagu korralikele A-katele kohane. Pärast läksime poodi ja ma ostsin suure-suure hunniku mandariine, mis on kahjuks juba ammu kõik otsas.
Veronika ja Maria tulid kapist välja.

Reede:
Plaanipärased 2 mata tundi. Ja muud sellised asjad.
Tiinaga rongi peale. Siinkohal mainiks, et ilm on hetkel vapustav - kogu see lumi ja vaikus. Tartus tulid rongi peale ka Eda ja Egon. Nalja sai ja tore oli. Jõgeva tuli hirmsa rutuga. Mälestuseks kaks kallistust ja tumeda šokolaadi tükike. Elu on positiivne.



See nädal tundsin jällegi, et mind narrib saatus, kuid sellest ei hakka täpsemalt rääkima.

Mu sugulane hakkas just rääkima, et oma sünnipäeval (14.12) läheb ta kinno ja vaatab filmi "Golden Compass". Mul süttis väike lambike ning uurisin natuke lähemalt. Selle peale andis ta mulle selle aadressi http://www.goldencompassmovie.com/
Nii äge. Ma ju just praegu olen triloogia, mille esimene raamat see on, kolmanda osa, "Vaigust kiiker", lugemise juures. Selle filmi peaks ise ka millalgi üle kaema.
See oli tänase päeva tipp.

PS! Mata tunde ja mõningat füssat kommenteerisin ainult illustreerimaks, kui nolifer saab olla! ;)
Tegelikult on mul väga hea meel, et see nädal oli, aga veel parem meel on, et see möödas on.

Superkooslus

Bread "Make It With You" + Minesweeper ekspert = 159 sekundit.

Ahastus!

Käisin siis täna raamatukogus. Saagiks langesid "Tema tumedad ained" triloogia kolmas raamat, ning Dan Browni "Pettepunkt". Viisin ära 3 raamatut, kuid need 3 olid õhemad kokku kui 2 nüüd laenutatud raamatut. Peale selle on mul käes veel 3 raamatut, millest 1 on sisult väga raske, kuna suht teaduslik ikkagi ju. Mul on selline tunne, et ma tahan lugeda, lugeda, lugeda ja lugeda. Aga kõige muuga peab ju ka tegelema. Õppimine, sõbrad... Nõos on lugemine üpriski võimatu. (Siin kohal märgiks ära oma suursaavutuse: Ma sain sel nädalal Nõos ühe raamatu läbi!?!? -kuid ma olin seda juba mitu nädalat lugenud- ja selle sain ka läbi ainult põhjusel, et Liis, Tiina, Kaie ja Maria olid linnas ja Veronika üritas magada. Kuid siiski: Ma siiski sain selle läbi.)

Selle nädala igal varasemal hommikul, ärgates oma äratuskella või Maria peale, mõtlesin, et tuleks ometi ükskord see õnnis nädalavahetus, mil saan magada nii kaua kui soovin, kuid täna hommikul ärkasin ma pool kümme!?!? Siis sattusin ma tõelisse masendusse. Otsustasin, et saagu, mis saab, kuid mina ei tõuse veel üles. Suure pingutamisega jäin magama ning ärkasin pool üksteist, mis tundub siiski nädalavahetuse kohta ääretult vara, eriti kui võtta arvesse seda, et ma läksin nii kahe paiku magama.

Nüüd siiski lugema ja õppima. Kohustused ootavad...
Äkki ma siiski natuke ootan viie kooli võistlust (küll mitte nende matemaatikaülesannete pärast).

Ikka veel arvan, et maailm on ilus.

Järgmisest nädalast

Ma tunnen, et minu lähitulevikul on minu jaoks ainult numbrid, numbrid, numbrid ja numbrid.
Nimelt on siis esmaspäeval lisaks tavapärasele matemaatika tunnile veel 3 tundi matemaatikat 6.,7. ja 8. tunni ajal. Sama lugu on teisipäevaga. Neljapäeval ootab siis ees see kurikuulus viie kooli kohtumine, kuhu nagu eriti ei tahakski minna.

Millegi pärast vedasin selleks nädalavahetuseks koju ühe suure hunniku raamatuid. Äkki peaks raamatukokku minema...


Ikka ja jälle tunnen ma, et mu süda teeb õigeid valikuid, selliseid, mis lasevad mul tunda end vabalt ja piiramatult, olla mina ise.




Pärast rongisõitu sai läbi hüpatud Selverist. Kuna seal aga polnud leiba, mis meie pere jaoks on ainuke söögikõlbulik leib (Pere Rukkileib), siis pidime minema ka Kaubahallist läbi. Astun siis Erkki ja emaga poe uksest sisse, kui meile astub vastu turvanaine. Ta küsib, et kas me tulime teatrisse või poodi. Meie läksime muidugi ainult poodi ja mingist teatrist polnud meil aimugi. Sisse meid siis igal juhul ei lastud. Teater Jõgeva Kaubahallis!? Erkki: "Millal Kaubahallis kino saama hakkab?"

Üldse on maailm omamoodi hulluks läinud (või vähemalt Jõgeva). Kaubahallis teater, keset talve ehitatakse linna keskele purskkaevu ja parki uusi jalgradasid, Keskuse poes lammutatakse pooled seinad maha, Selveris on müügil uus Horisont jms.

Oeh

Ma tunnen, et elu on ilus. Tulime täna rongiga koos Margitiga jällegi Nõost koju ja noh... mu tuju nii hea.. :P Märksõnaks on ÄRT. Kes saab aru, see saab, ja kes ei saa aru, see ei saa. Ma ei saa sellest isegi peaaegu aru... :P Aga elu on ilus!
Tõeliselt hea tuju ja HOMME HOMMIKUL SAAB MAGADA!?!?!
:P
Tegelikult pole see hea tuju mitte ainult ÄRT pärast... :P;)

Twisted Transistor

Selline bänd nagu 12 Stone Toddler üllitas plaadi nimega "Does It Scare You?". Sain täna teada, et tegelik pealkiri on hoopiski "Does It Scare You The Thought Of A Twelve Stone Toddler Running Towards You Because He's In Love With You?"

Ütleks, et päris hea...



What's the scariest thing about 12 Stone Toddler guys?

We're human beings. Humans are scary - watch the news.

Unustasin mainida, et...

... enamuse nädalavahetusest olen tegelenud ühe poisi sebimisega, kes on meeletult armas. Me vaatasime eile koos jalgpalli (selle kohta nii palju, et Andorra vastu ei ole tähtis osavõtt vaid võit) ning oleme päris palju musitanud. Tal tuleb varsti tähtis päev - paari nädala pärast või varemgi saab ta nimelt poole aastaseks. Väike Marko on meeletult armas ja kallis.

Voh!

Tsiteeriksin siinkohal oma venda. Ta nimelt väitis, et Indie on muusika, kus kampsunitega tüübid mängivad tuimasid rütme.
Kampsunitega tüübid... päris hea ju.
Indie, indie, indie.
Inglased ja nende lähinaabrid (šotlased) on selle koha pealt ikka küll minu heakskiidu saanud.

Mulle tundub, et ma puudutan seda teemat siin natuke liga palju, kuid mind ajab lihtsalt naerma/ahastusse see, kui ma kuulen jälle kuskilt mõnda head lugu, tõmban omale selle loo ning teisigi selle bändi lugusid. Lihtsalt ülevaateks otsin wikipediast bändi kohta infot ning vaatan jälle kord, et inglise või šoti bänd ning muusikastiil kas indie, indie rock või indie pop või alternatiiv rock.

PS! Mulle tundub, et ma ikkagi suht tahaksin sinna Korni kontserdile.

Enesega rahul

Selle nädala võtaks siis minu jaoks kokku see, et ma sain kirjandi eest viie (miinusega, kuid siiski)!? Olen väga rõõmus selle üle. Uskumatu... Mina, kirjand, Ambre, 5? Ei ole just väga tavaline kooslus... :P



Parem on anda kui tahta.



Ma tunnen, et olen täna natuke ebaviisakas tujus, kuid mul on hea olla. Loodan, et need inimesed msnis, kellele ma unustasin vastata nii umbes pool tundi või kui nemad mu käekäigu järgi uurisid ja mina unustasin viisakusest vähemalt samaga vastata, andestavad mulle. Hetkel luban ma omale nii logisevaid lauseig, nagu eelmine.
Elu on keeruline, aga ILUS!

Jõuluootus

Täna tegime siis omavahelise loosipaki ära... Olen tulemusega rahul, aga oleksin ju igal võimalikul juhul sellega rahul...

Vene keele tund

Saatuse õrritamine ei ole naljaasi.

Täna vene keele tunnis, kui õpetaja hakkas võtma kapist õpikuid ja neid laiali jagama, mõtlesin, et kui saan endale Sibliku õpiku (lihtsalt esimene nimi, mis mulle pähe tuli, kui ma mõtlesin nimedele, mida ma eile nende õpikute taga olin näinud), siis *siin kohal salastatud informatsioon* (igal juhul on see seotud inimesega, kes meenub mulle alati lauluga Mika - My Interpretation). Ma avan vaikselt ja rahulikult õpiku tagumise kaane ning ennäe, kelle nimi seal seisab!? Kui suur on võimalus, et kõigist neist õpikutest just see õpik ja kõigist õpilastest just mina saan selle õpiku kasutamiseks? (Tingimustes oli ka veel see, et Veronika pidi valima endale raamatu st mina ei võtnud meie lauale asetatud raamatutest endale enne vaid vaatasin, mida Vero teeb. Ja ta andiski selle mulle)
Ma pidin šoki saama: pulss mitmekordistus, keskendumisvõime kadus ning ilmusid muud taolised haiglaslikud nähtused.
Ega ei tasu saatusega mängida. Aga ma teen seda ju alati... Igal pool... Aga see ajab mind hulluks. Need märgid nagu ennustaksid mu elu ette... mingil määral... st seda olen ma varem tähele pannud, kuna ma ei oska midagi öelda selle märgi kohta, kuna ma ei saa iial teada, kas see vastab tõele või mitte...

Teise veerandi esimene päev

Täna oli üks kummaline päev. Öösel ärkasin üles alarmi peale, kuid unesegasena otsustasin edasi magada, et midagi hullu niikuinii pole. Varahommikul kuulsin mingit kõvat pauku. Mingi jõuluehe lendas alla, aga siis ma seda veel ei teadnud... Magasin siiski edasi. Unes nägin, kuidas pidin inka tunnis vastama mingit raamatut kogu klassi ees. Mul läks totaalselt metsa ja mul oli millegi pärast kiire. TT ütles, et ma pean järgi vastama...
Pärast esimest paari tundi tundsin, et elu on ilus ja ilusamaks on raske minna. Tuli aga välja, et vene keele tunni asemel on hoopis kontser kogu gümnaasiumile saalis. Kohale olid tulnud 2 tüüpi Soomest. Üks tundus ikka päris põder, aga teine oli esialgselt pärit hoopiski Tansaaniast. Nende bändi nimi on Pole Pole, mis pidi suahiili keeles tähendama take it easy. Üpriski alguses panid nad kõik inimesed saalis tantsima mingit tantsu, mis oli väga lõbus ning arvatavasti midagi pärismaalaste taolist. Igal juhul kaasnes sellega ka palju häälitsusi ja naeru... Mulle nii meeldis. Need onud olid ägedad. Soomlasest onu rääkis ka natuke eesti keeles... isegi suhteliselt normaalselt... Teine onu ütles kah vahepeal eestikeelseid väljendeid, kuid tema aktsent oli päris suur.,, Ei ole midagi... Kokkuvõttes oli see peaaegu sama tore, kui on soojal suve/kevadpäeval rannas lebada, ujuda soojas vees ning sõpradega lobiseda. Lõpus esitasid nad loo, mis oli kohati soome ja kohati suahiili keeles. Refrään oli eestikeelne, et me saaks kaasa laulda. Refrääni sõnad olid: "Ja me laulame ja me laulame, olge õnnelikud, olge õnnelikud,..." Ja ma olin veel õnnelikum kui varem. Naer, rõõm ja õnn tahtsid minust välja pääseda, kuna sees oli neil kitsas... Niisiis käisin ma ringi ning naersin muudkui kas kellegagi koos või omaette...
Ei teagi täpselt, mis selle päeva just nii superilusaks tegi, kuid hea, et see nii läks.
Teise veerandi esimene päev on paljutõotav!

Vapustav!

Esimene lumi. Igal aastal on see üks maagiline päev, üks maagiline hetk.
Maailma parim äratus on vaadata aknast välja ja näha lund, millest veel eile polnud märkigi.

Nonii

Mul oli valida 4 raamatu vahel, mida hakata pärast "Alkeemiku" lõpetamist lugema. Kohe kuidagi ei osanud valida. Lõpuks kaldusin aga ikkagi "Härra Pauli kroonikate" poole.
Noh, hea meelega tsiteeriks siinkohal seda raamatut, aga selleks peaksin terve raamatu siia ümber kirjutama, kuna see on hullupööra naljakas. Algus vähemalt küll on paljutõotav. Loodan, et jätkub samas vaimus lõpuni.
Siinkohal tahaks tänada Liisi, kes teavitas mind sellise toreda raamatu olemasolust...

Tuli meelde

Tuli meelde, tuli meelde, tuli meelde!?!?!?
Meenus, mida ma unes nägin.
Ma läksin oma ema ja isaga Itaaliasse. Igal juhul istusime mingisse pidulauda. Siis nägin tulemas tädi Sirjet (tegelikult oli see Inge, aga millegi pärast oli ta mu tädi). Igal juhul see Sirje-Inge istus laua otsa. Tema mõlemal käel oli palju Nõo vilistlasi... mingeid selliseid, kes on juba ammu ära lõpetanud, nii et mina neid ei teadnud... Igal juhul hakkas Sirje/Inge rääkima nendega vilistlaste koorist.
Tegelikult oli see hoopiski tädi Eevi (tädi Sirje ema) sünnipäev. Kuna olime ikkagi Itaalias, siis pakuti meile Pizzat. Uskuge või mitte, aga ma tunnen selle maitset siiani, kui ma selle une peale mõtlen. Pole elu sees paremat pizzat saanud. Liis, isegi see Leedu-ime-hea-pizza-mis-koondas-kogu-meie-ringi-reisimise-päeva-mõtted-endale-ja-osutus-päeva-tippsündmuseks, ei olnud nii hea. Seal oli hakkliha ja juustu palju ja kõige peal olid, üllatus-üllatus, mustikad. Täiesti sinised mustikad. Ja need sobisid sinna peale väga hästi.

Tegelikult arvan, et ma ei hakka kunagi panema kokku kahte nii head asja kui pizza ja mustikad, kuna see oleks lihtsalt raiskamine...

Wow!

Tänasest on ametlikult minu lemmikraadiojaam Alternative (UK). Kui VH1 on parasjagu hõivatud mõne taolise saatega nagu EMA spotlight, siis eelistan ma selle asemel, et vahtida Fergiet jms tüüpe, kuulata digitv raadiojaamade hulgas raadiojaama Alternative (UK). Olen seda natuke ka varemalt kuulanud, aga täna kuulasin kohe erilise hoolega ja see jättis superhea mulje. Iga kord kui ma olen selle raadiojaama peale pannud, siis mingil hetkel laseb seal Arctic Monkeys'it. Täna tulid peaaegu järjest sellised artistid nagu RHCP, Arctic Monkeys, My Chemical Romance, Foo Fighters, Fall Out Boy, Razorlight, Kaiser Chiefs jne. Mul pidi suu imestusest lahti vajuma. Jälle kord au ja kiitust inglastele, mida ma jagasin neile juba Sürrealistide blogis... :P

Selle raadiojaama nime tõttu julgen vist öelda, et minu muusikamaitse üldistus oleks alternatiivmuusika... Kuigi minule see küll eriti alternatiiv nüüd ei tundu, aga see sõna on kuradima mõnus.

Fluorescent Adolescent - Helendav Alaealine!?