The National - Lemonworld

Kui ma neljapäeva hommikupoolikul kõndisin biomeedikumist Nooruse 9 poole mööda nooruse tänavat keset raagus puid, kuulasin ma seda laulu. Kujutasin ette, kuidas nendel ilusatel uinuvatel lumistel puudel ripuvad kollased sidrunid. Vapustav vaatepilt oleks! Iga kord seda laulu kuuldes meenub mulle see allee kollaste sidrunitega...


Täna käis punase kõhuga puhevil leevike meil akna taga traadil istumas.

Hang your holiday rainbow lights in the garden

Kas te usute, et ma olen õnnelik? Et ma olen õnnelikum kui kümnendas klassis (teie, kes te olite siis minuga, teate, mida see tähendab)? Et mitte miskit ei ole puudu?

Veider, et selleks, et enda õnnelikkust näha, on vaja kuidagi mõtetega vaeva näha... Lihtsalt, kui midagi korrast ära pole, siis pole vaja oma tähelepanu sellele asjale koondada.

Nii palju kalleid inimesi, nii palju ilusaid hetki, nii palju headust ja nii palju... kõike.

Inimesed, keda tihti ei näe, ka nemad on tegelikult tähtsad... hea on aeg ajalt teada saada, et nad ikkagi olemas on minu jaoks. Ja inimesed, kes kogu aeg on olemas... nendeta nagu ei oskakski olla. Ma olen õnnelik, et mul on inimesi, keda igatseda.

Oeh! Keeruline on nii häid tundeid sõnadesse panna. Aitäh.

PJ Harvey & John Parish - Rope Bridge Crossing

Päästetavuspotentsiaal on üks koledamaid sõnu, mida ma viimasel ajal kuulnud olen. Võib olla selle pärast, et ma vihkan lootusetuid olukordi (või kellele need ikka meeldiksid).


Mandariinid ja külmkapis olev kondenspiim, mis ootab, et me Kaiega torkaksime oma lusikad temasse.

Mõtlik olen ja võib olla veidi kurb... aga ainult natukene. Mul on sellega seoses üks teooria, aga hoian selle enda teada, sest see on piisavalt tobe.

Nüüd peaks veel tsiteerima mõnda laulu ja olekski üks järjekordne minu tüüpiline postitus: üks laulu lind, paar sõna mõistetamatut eneseanalüüsi ja tsitaat.

But when they're parking their cars on your chest
You've still got a view of the summer sky
To make it hurt twice when your restless body caves to its whims
And suddenly struggles to take flight...

Muhahaa!

Nüüd on mul hea olla, aga füsioloogia on ikkagi nullilähedane.
Shadows Collide With People...

Wanted for Life

"One Brown Mouse"

Smile your little smile --- take some tea with me awhile.
Brush away that black cloud from your shoulder.
Twitch your whiskers. Feel that you're really real.
Another tea-time --- another day older.

Puff warm breath on your tiny hands.
You wish you were a man
who every day can turn another page.
Behind your glass you sit and look
at my ever-open book ---
One brown mouse sitting in a cage.

Do you wonder if I really care for you ---
Am I just the company you keep ---
Which one of us exercises on the old treadmill ---
Who hides his head, pretending to sleep?

Smile your little smile --- take some tea with me awhile.
And every day we'll turn another page.
Behind our glass we'll sit and look
at our ever-open book ---
One brown mouse sitting in a cage.



Füsioloogia on tappev. Lihtsalt ei taha ja kõik. Silmad keelduvad lugemast, keelduvad üldse lahti olemast... Kui keegi sunnib mind seminaris midagi rääkima, siis loodan sellele, et suudan midagi maha lugeda.


Up and down, that's how energy stays alive...

!!!!!



Ega muud, kui klapid pähe ja sellest lollist maailmast välja lülitama! ;)
Arvatavasti 4 tunni pärast tunnen end paremini.