Viimased postitused on siin küll kuidagi muusikakesksed, aga mis parata...

Eile tegi vh1 mulle ka omapoolse jõulukingituse. Nägin sealt U2 videot, mida ei olnud kunagi varem näinud. Ehk siis laulule "When Love Comes to Town". Ja ma vaatasin eile vh1-st terve päeva peale kokku umbes 6 laulu või nii. Ehk siis hea saavutus.

Tegelikult mu põhieesmärk sellele postitusele oli selle laulu reklaamimine Fleet Foxes - Tiger Mountain Peasant Song (laul kestab tegelikult 3 minutit umbes... edasi tuleb vaikus. Ei teagi, miks see sinna lisatud on.)
Tõsiselt hea. Mul on vasikavaimustus lausa peal...
Tegelikult üllatab mind meeldivalt, et see bänd on oma debüütalbumiga nii palju kiidusõnu ja kuulajaid saanud. Tõesti üks selle aasta lemmikplaatidest minu jaoks...

Tegin

tutvust last.fm-i top10-tega. Ehk siis aasta 2008 top 10 artisti, albumit ja lugu.
Artistide nimistust on mul olemas kümnest kolm. Albumite edetabelist samuti kümnest kolm. Ja laulude edetabelist oli mul top10-st olemas 9. Ehk siis see viimane oli eriti naljakas edetabel. See käis enam-vähem nii:
10. mingi MGMT lugu (juhuse tahtel on mul seda bändi arvutis, kuulanud ei ole peaaegu üldse)
9. kui ei eksi siis Coldplay Strawberry Swing
8. Vist oli kah mingi 42 või midagi taolist Coldplay'lt jällegi
7. See nõme lugu Katy Perry'lt, millega ma elu sees oma arvutit ei risustaks...
6. Mingi Coldplay lugu jällegi Viva la Vida'lt
5. -//-
4. -//-
3. Mingi MGMT lugu jällegi
2. Violet Hill
1. Viva la Vida

Tõsiselt naerma ajab... :D

Musique

Devendra Banhart "Seahorse"

ja

The Stranglers "Golden Brown"

Need mõlemad lood on mul ühel või teisel põhjusel lisatud youtube's lemmikute hulka. Igal juhul on veider see, et ma alles nüüd avastasin, kui sarnased need mõnes mõttes on...

Ahjaa. Teate, miks mulle meeldib vh1-st Flipside'i vaadata?
Sellepärast, et seal on tõesti midagi vaadata. Viimati tulid sealt nt sellised videod:
Juuksuris käigust
ja
Taksodest

Devendra Banhart

Oh Me Oh My... The Way the Day Goes By the Sun Is Setting Dogs Are Dreaming Lovesongs of the Christmas Spirit

uus-veider-ameeriklane
psühho-folklorist
friik-folklorist

Jõulud

Mina

sain omale jõuludeks šokolaadist saapa;)

Ja see oli sellise mullikile vahel, millist ma pole varem näinud...

Mul on üks hea ja üks halb uudis.

Hea uudis on see, et täna tehti ametlikult teatavaks, et U2 uus plaat lastakse välja 2. märtsil. Ehk siis kõigest 3 päeva pärast minu sünnipäeva:P See on neil juba 12. stuudioalbum...

Halb uudis on kahjuks minu programmeerimise hinne. Nii et jah, seekord siis 4. Ikka ei õnnestu jaanuari lõpuks ainult viisi kursusehinneteks saada. Tõsiselt kahju, et nii juhtus, aga no eks ma selle olen ka ära teeninud. Ei usu küll, et ma seda kõike nüüd viie peale oskaks. Ainult halb on see, et me lähme nüüd edasi ju ka selle sama teemaga, millega ma peaaegu kõik neljad sain. Ei usu, et see nüüd viieks muutub. Tõsiselt kahju. Midagi, mida poleks üldsegi osanud oodata. Ega tegelikult selle peale ei mõelnudki üldse.

Egas siis midagi...
U2...

Lumi ja loomad

Kui avada keldri uks kuuleb esmalt sisinat. Suunad valgusvihu madalasse lakke ja näed kahe laelaua vahel rippumas pea-alaspidi kolme nahkhiirt. Tillukesed ja karvased. Uksest tulev külm ja valgus on nende und häirinud. Enda järel tuleb uks sulgeda ning jääda hetkeks nende kolme elukaga pimedasse vaheruumi. Avades keldri sisemise ukse ei kuule enam mingit sisinat. Kõik on rahulik ja vaikne. Sulged enda järel ukse ja taskulambi sinakas valgusvihus näed kartuleid, porgandeid, kaalikaid ja moosiriiuleid. Maakividest keldri põrandal vedeleb tühi rotimürgikotike. Möödaminnes suunad taskulambi lae poole ja märkad seal üksikut, palju suuremat kui need seal eesruumis, nahkhiirt. Tema üks, aga see-eest hästi pikk kõrv tilpneb veidralt kehast eemale - soojusregulatsioon. Rahulikum, suurem, tasakaalukam. Kuningate kuningas ja looduskaitse all.
Kõike seda ümbritseb väljast poolt mahe ja hele lumi.

Kelder on üks salapärane koht.

Või nii on lood

Ehk siis nüüd paari päeva pärast on vast oodata uue Nickelbacki albumi ilmumist...
Selle albumi stiiliks on pandud post grunge, alternative rock ja hard rock. Kuulasin esimesi kolme singlit sellelt albumilt. Ehk siis üks neist on täpselt see Nickelback, mis on nad kuulsaks teinud ja teised kaks on veits rajumad. Ootan huviga...
Üldse nüüd see ja järgmine aasta lastakse nii palju häid asju välja;)

Chad Kroeger sai täna 34 aastaseks:P

Oma nägu ja oma tegu.

Bioloogia, bioloogia, bioloogia. See on asi, mis ootab õppimist...

Tegelikult on tuli kõrgel mãetipus ja mina selleni ei kũũndi.
Liig lühike olen.
Mõnikord mõtlen end pikemaks, kui tegelikkuses olen.
Kukkumine teeb haiget.
Natuke.

Mis on see, mille poole püüdlevad need, kes on kõigest üle ja ei tee vigu?
Kõigest üle aga seetõttu, et ei pea ennast kellestki paremaks.
Headus ise. Soojus ise. Valgus ise.


PS! See postitus kirjutatud eelkõige eesmärgiga selle pärast hiljem piinlikkust tunda.


Andy Mckee kitarrihelid on taustaks ideaalsed.

Pisike hullusekübe...

2 sõna ühes laulus on tekitanud minus vastupandamatu soovi ühte rida ühest salmist ikka ja jälle kuulata. Aga ei saa rohkem!?
Lauluks siis Pride (In the Name of Love). Albumi versioonis, kus bono laulab Shot rings out in the Memphis sky.
Need kaks sõna: "Memphis sky..."
Kuulake vaid, kuidas Bono neid ütleb. Ja see on minus tekitanud väikse sõltuvuse.
Kas leidub keegi, kes mind mõistab?

Eile oli Larry Mullen Jr-i sünnipäev. Ta sai 47 aastaseks. Tänu sellele sain telekast nautida U2 top 10-t.
Täna oli aga Anthony Kiedis'e sünnipäev. Tema on tänasest alates 46 aastane. Ehk siis täna tuli telekast Red Hot Chili Peppers'i top 10.
Kuigi need kaks inimest peaksid olema selle postituse keskpunktiks, sooviksin ma siia tõsta siiski hoopis John Frusciante.




Ilma temata oleks Red Hot Chili Peppers peaaegu mittemiski. Selle umbes 7 aasta jooksul, mil teda bändis ei olnud, andis RHCP välja vaid ühe albumi One Hot Minute. Selle populaarsust aga ei ole võimalik võrrelda sellele eelnenud ja järgnenud albumitega. Blood Sugar Sex Magik (1991) oli ju ülimenukas ja Californication (1999) samuti.

Retro:

Miks minna arstiteaduskonda?

Et kindlustada järgmiseks kuueks aastaks sihipärane tegevus
ja viia tehtavate lolluste hulk minimaalseks.

(Seda oli vastanud üks arstiteaduskonna rebane...)

Kondid, Kondid, Kondid...

Tõeliselt armas ja südantliigutav:)

"A Man And A Woman"

You can run from love
And if it's really love it'll find you
Catch you by the heel
But you can't be numb for love
The only pain is to feel nothing at all
How could I hurt when I'm holding you?

Nukrusevarjundiga imeilus tunne.

Kõige lihtsam on seda tunnet saavutada üksi jalutades ja muusikat kuulates.
Täna jalutasin linnast tagasi. Kõrva kostus Bono laul headusest, armastusest ja kaotusest. Vihma sadas näkku ning tuul ei andnud puulatvadele asu.
Kõndisin siis üksi keset sügist ja lasin sellel tundel enda üle võimust võtta.
Oli hea, oli tore ja oli mõnus.

Ostsin omale kauni sinaka varjundiga lumehelbekujulise helkuri.

Unenäod on ikka kummalised

Nimelt siis paar päeva tagasi nägin ühte väga veidrat unenägu, mis on küll kahjuks lünklik ja sisaldab vaid kummalisi detaile.

Ehk siis sissejuhatuseks peaksin mainima seda (mis on minu meelest kõige naljakam), et unenäo tegevus toimus oktoobrirevolutsiooni ajal. Elasingi omamoodi 20. sajandil. Muidugi unenäo algus ei sobi eriti kogu selle 1917. aasta tegevuspaigaga kokku. Nimelt läksin ma kuhugi mingi suurema pundi inimestega, aga kui tuli aeg lahkuda, olid kõik autod täis ja mul oli oht jääda maha. Ma ei mäleta muud kui seda, et mul oli häbi ja ma olin vihane. Ma olin täiesti endast väljas. Ropendasin metsikult ning loopisin mööblit (eriti tugev ikka küll). Kellegagi tuli siis teemaks mööbel, kuna ma seda loopisin. Enam vähem, et mis ta mulle teinud on jne:D
Järgmisel hetkel olin ma kuskil raudteejaama läheduses koos oma vennaga. Kuna käimas oli siiski oktoobrirevolutsioon, pidime me vennaga kuskilt informatsiooni hankima. Ikkagi ju ärevad poliitilised sündmused. Ja siis oligi nii, et Mustvee maanteel (kuskil mu kodu ja linna vahepeal) oli üks raamatupood. See oli vanaaegne ja suhteliselt isehakanute raamatupood. Sealt siis saime väheke informatsiooni, aga kuna see osutus täiesti kasutuks, otsustasime selle neile samadele raamatupoetüüpidele tagasi vahetada mingi raamatu eest. Umbes selline mulje jäi mul unenäos, nagu infot tagasi vahetades oleksime meie sellest täiesti ilma jäänud ehk siis ära unustanud. Selle info vastu võttis mu vend meile "Da Vinci koodi" venekeelse versiooni. Ja kuidagi sel hetkel ma teadsin, et meil on kodus olemas "Inglid ja deemonid" ingliskeelne versioon.

Mu ema arvas selle peale, et ma olen noore inimese kohta väga poliitiline;)

Neljapäeval nägin esimest osa sarjast "Tuulepealne maa"
See oli tõesti hea sari. Eestimaine ja puha. Rahvuslik. Mõnus.

Ja suur soov oli siin ära märkida ka see laul:

"If You Tolerate This Your Children Will Be Next"

The future teaches you to be alone
The present to be afraid and cold
So if I can shoot rabbits
Then I can shoot fascists

Bullets for your brain today
But we'll forget it all again
Monuments put from pen to paper
Turns me into a gutless wonder

And if you tolerate this
Then your children will be next
And if you tolerate this
Then your children will be next
Will be next
Will be next
Will be next

Gravity keeps my head down
Or is it maybe shame
At being so young and being so vain

Holes in your head today
But I'm a pacifist
I've walked La Ramblas
But not with real intent

And if you tolerate this
Then your children will be next
And if you tolerate this
Then your children will be next
Will be next
Will be next
Will be next
Will be next

And on the street tonight an old man plays
With newspaper cuttings of his glory days

And if you tolerate this
Then your children will be next
And if you tolerate this
Then your children will be next
Will be next
Will be next
Will be next

Sügis

Eile oli üks kujuteldamatult ilus sügispäev.
Täna on aga üks tüüpilisemaid sügispäevi, mida suudan ette kujutada.
Kuid millegi pärast just täna tundsin ma, et mulle meeldib sügis. Ehk selle pärast, et tulemas on talv või äkki hoopis kuna sügis on ilus.
Kuulasin täna Manic Street Preachersi laule Autumn Song ja Winterlovers. Eks aitasid ka need mind vastavasse meeleolusse viia ja lepitada mind mõttega, et suvi on siiski lõplikult läbi.

Hommikul poole kaheksast on mind kummitanud laul If You Tolerate This Your Children Will Be Next.
See on ikka päris karm asi, mida öelda.
Ma isegi mõtlesin, et kuidas suudavad ameeriklased oma laulus nii karme asju öelda. Ja mida ma avastasin!? Manic Street Preachers on hoopiski Wales'i bänd. Siin kohal saab nende otsekohesus mõistetud.
Lugesin selle laulu kohta wikist. See on Hispaania kodusõjast. Sünge teema tõesti.

Mp3'e sisu sai täielikult uuendatud, kuna Tiinale "vaja" vedada muusikat arvutisse. Igal juhul pärast seda tegin oma mp3's inventuuri. See statistika annab mõista, milline on minu muusikasuunitlus:
Inglismaa 64
Norra 35
Portugal 31
USA 29
Taani 10
Iirimaa 9
Mehhiko 1

Varem oli ikka küsimus selles, kas mul on rohkem Euroopa või USA esitajate lugusid.

Täna on üks neist päevadest, millal ma tunnen sees pakitsevat mingit salapärast õnneallikat.

Ei saa üle ega ümber.

Vot just selline väljend on kõige sobilikum iseloomustamaks varsti lõppema hakkavat nädalat.

Veidraimast raamatupoest, kus ma iial viibinud olen, leidsin lõpuks raamatu, mida ma olen siin Eestis juba kuid vaikselt leida püüdnud. Ei leidnud raamatukogudest (Tartu ja Jõgeva), ei raamatupoodidest. Ja nüüd olen ma lõpuks "Scar Tissue" omanik. Ehk siis lugu Anthony Kiedis'est, narkootikumidest ja muusikast.
Peale selle ahnitsesin kogemata suures segaduses omale ka raamatu "Bono on Bono".
Mõlemad muidugi inglise keeles.

Täna jõudis kätte see päev, kui ma tundsin, et ma nii väga tahan ära kustutada paar drafti, mis mul siin blogis on. Vahepeal ei olnud need mul meeleski, kuid kui need mulle uuesti meelde tulid, tundusid need, nagu ka siis, kui üritada päevikut pidada, äärmiselt tobedad, lapsikud ja rumalad. Ka need tunded, mida ma nende kirjutamise hetkel tundsin, on nüüdseks kadunud... või võtnud teistsuguse kuju. Ja neil pole nime, pole kunagi olnudki.
Ja siis ma tulin ja lugesin neid drafte uuesti. Üks neist oli täiesti loetav. Ei pannud mind isegi erilist häbi tundma ja kui teise drafti huumoriga suhtuda, pole ka see nii hull, kui ma karta võisin.

Palun vabandust selle eest, et võtan jutuks mingid salajased draftid ja salajased tunded. Ma postitan need paar asja ka siia blogisse siis, kui see tunne tagasi tuleb.


Mu emotsioonid kõiguvad ikka meeletult. Ma võin südamest naerda ja südamest nutta ja seda vastavalt olukorrale kasvõi samaaegselt teha.

Ja nagu igal asjal on mitu külge, on mul praegu tunne, et ma olen siia postitusse pannud liiga palju iseennast ja samal hetkel liiga vähe...

Ära viimine

Ehk siis läksin täna linna. Peaaegu kõik asjad, mis ma kaasa võtsin, viisin kuhugi ära. Raamatud raamatukokku, botase kingsepa juurde, Anika kingituse postkontorisse ja patareid ohtlike jäätmete prügikasti. Missioon oli 100% edukas.
Peale selle nautisin ma vihma ja head muusikat, mille koostöö on super.
Kui vesi voolas mul nägu mööda alla, oli selline tunne, nagu ma nutaks. Silmad pilkusid tavalisest tihedamini ja raskemini... Aga ise tundsin ennast üliõnnelikuna.
Hea tunne!

Tuhnimine

Otsisin siis Jaan Krossi raamatuid, et ei peaks selle pärast raamatukokku minema. Ühest toast oli tulemuseks vaid "Rakvere romaan" (vms Rakverega seotud pealkiri) ja "Kolme katku vahel" IV raamat. Päris kesine saak. Muidugi leidsin sealt kappidest paljugi huvitavat... Üks 19. sajandil trükitud raamat, mida kindlasti plaanis lugeda ja leidsin ka 1924. a trüki Eesti ajaloost. Ka seda kavatsen kunagi lugeda... Vanad raamatud on tõeliselt lahedad...
Tulin siis ära oma tuppa kappidesse sorima. Minu toas on 6 kohas raamatuid. Ühes neist on mingid rohkem informatiivsed raamatud (mingid lindude ja taimede jm selliste asjade kohta) ja sealt ei tasu mul eriti vaadata. Aga kaks kapikest vaatasin küll läbi juba. Sealt leidsin näiteks sellise vägeva asja nagu Jõgeva Ühispanga 1935. aasta aruanne. See on trükitud Jõgeva Ühispanga 15. sünnipäeva puhul. Et siis 1935. alguses oli seal kliente nii 1200+ ja aasta jooksul tuli juurde nii natuke alla saja kliendi ja ära läks 300+ klienti, ehk siis 1936. aastaks oli seal pangas vaid 1000+ klienti. Üldse oli seda naljakas uurida. Huvitav, aga naljakas. Mainiksin siinkohal veel seda, et Jõgeva linn sai praegusel aastal 70. Ehk siis see aruanne on veel siis tehtud, kui Jõgeva ei eksisteerinudki veel linnana...

A poem by Albert Markovski

Nobody sits like this rock sits.
You rock, rock.
The rock just sits and is.
You show us how to just sit here and that's what we need.

Robert Smith should do a cover of Coldplay's Clocks, so when he sings "Am I part of the cure or am I part of the disease?" we can say, "Ooh, we know this one!"

Ma meenutan endale natukene agent Boothi sarjast Kondid.
Lihtsalt seetõttu, et hakkasin mõtlema sellele, et kannan ju ka tihti tumedaid või rahulikku tooni riideid, kuid sokke olen küll ikka igasuguseid kandnud. Lillasid, punaseid, kollaseid... Ja siis mu roheline sall...
Boothile rääkis ju Dr Wyatt, et kandes värvikirevaid sokke ja lipsusid protesteerib ta millegi vastu... Näiteks FBI ametliku õhkkonna vastu või midagi taolist.
Kas ma protesteerin millegi vastu või juhtub see kogemata?

Hihii

Nii hirmuäratavalt naljakas on see, et üli tihti on kirjades, mis saadetakse mulle mingi U2 community poolt, tekstid sõnastusega:
It seems that he still hasn't found what he's looking for...
It appears U2 fans can live with or without...

Ja nii edasi...

Elust annab leida väga palju kokkusattumusi. Nii juhtus ka täna, kui ma vaatasin Vanilla Sky'd.

Veider

Kell kolmveerand 2 öösel olen ma sürrealistide blogis ja istun ning ootan, et keegi kommenteeriks. Naljatilk olen.

Täna on see ajalooline päev, millal ma ostsin oma viimaseks aastaks keskkoolis päeviku. Selle välimus jääb avaldamata kuni 1. septembrini. Selle suve kõige tähtsam ost. ;)

PS! Ma nägin, et sel aastal ka üks selline päevik, mis sobiks Mariale ülihästi... Ruudud ja puha...

Aga muidu on mul kooliasjad ostmata veel.

Juhtus nii,

et otsustasin kuni 24. augustini hoida eemale ühest bändist. Muusika mul küll arvutis osaliselt olemas, kuid ma ei taha kurvastusega mõelda sellele, et ma nende kontserdile ei saa. Ehk siis esineb Sigur Ros 23. augustil Rock Café's ja tuhat piletit müüdi läbi vist kahe päevaga, kui ma õigesti aru saan. Ma ei ole küll kindel, aga usun, et nende muusika meeldib mulle väga...

Heheeee

Nagu tavaks on, kirjutan üles mõne hea loo või bändi, et seda hiljem omale tõmmata. Nalajaks on avastada, et üks bänd on mitmes kohas kirjas. See näitab, et mis on hea, see ongi hea...
Nii juhtus mul alles hiljuti näiteks bändidega nagu Kings of Convenience ja Talking Heads.
Naljakas.

Huvitav

Lõpuks oli meeles lugeda wikipediast sellise nime kohta nagu Jane/John Doe. See on mulle kõrva hakanud juba mitmetest kohtadest (Grey anatoomia, Kiirabihaigla ja mingist krimisarjast samuti. Sain küll aru, miks seda nime kasutatakse, kuid ei teadnud kust see on võetud. Üllataval kombel ei saanudki väga palju targemaks... Igal juhul nii palju sain küll targemaks, et nüüd tean, et eesti vaste nimedele Jane/John Doe on siis Wiki kohaselt:
Jaan Tamm (male), Tädi Maali (an old female, literally "Aunt Maali")

Aga paneb mõtlema, et kuidas nad siis nooremaid tundmatuid naisi siin meie kodumaal kutsuvad...

Mulle meeldib, kui mulle meenub jälle miski, mille kohta ma soovisin järgi uurida. Need asjad piinavad mind.

Veel kord matemaatikale mõeldes nägin ma eile sellist reklaami netis:
A+ B+ AB+ 0+ A- B- AB- 0- = LIFE


Selle suve plaanides on nüüd siis, kuna tööl ei käi enam, arvuti puhastamine halvast muusikast (ikka juhtub ju kogemata, et satub midagi jubedat arvutisse).

Langused

Minu elu on kui funktsioonigraafik. Tegelikult hetkel ma ütleks, et mu elu graafik on y=|sinα|. Enamasti on mu tuju ju päris hea... Elu on siiski positiivne. Aga mõndadel üksikutel hetkedel läheb täitsa nulli... Aga usun, et päris negatiivseks see siiski ei lähe.

Praegu tunnen ma puudust nendest matemaatilise alatooniga elufilosoofiatest, mille meistriks pean eriti Liisi. Aga kui kooli ei ole, siis kaob see matemaatiline mõtlemine ära... Kas selline matemaatikata teadvus ootabki meid ees aasta pärast? Ma tunnen praegu, et ma hakkan nii suurt puudust tundma sellest ainest. Muidugi ei tähenda seda, et sooviksin edaspidi seda kontimurdvat ülikooli matti, kuid keskkooli matemaatika on ju siiani päris armas ja kallis olnud. Mis minuga toimub?

Panic at the Disco album Pretty Odd aitab mul päästa Viva la Vida. See tähendab ta kuidagi asetub teisele kaalukausile. Kuidas ma tüdineksin ära Viva la Vidast, kui ma vähemalt pool ajast kuulan Pretty Odd'i? :) Selle aasta kindel teise koha plaat minu jaoks praegusel hetkel.

U2 uus plaat peaks tulema täiuslikum ja radikaalsem, kui eales varem.
Bono igatseb oma poisipõlve;)

Palun tõlkige see laul mulle arusaadavasse keelde... Ma ei mõista lihtsalt, mida nad soovivad mulle selgeks teha sellega.

Come save me from walking off a windowsill
or I'll sleep in the rain.
Don't you remember when I was a bird
and you were a map?

Now he drags down miles in America
briefcase in hand.
The stove is creeping up his spine again,
can't get enough trash.

Ahhh-Ohhh...

He took the days for pageant
Became as mad as rabbits
With bushels of bad habits
Who could ask for anymore?
Yeah who could have more.
(oh no)

His arms were the branches of a Christmas tree
preached the devil in the belfry.
He checked in
to learn his clothes had been thieved at the train station.
The rope hung his other branch
and at the end was a dog called Bambi
Who was chewing on his parliaments
when he tried to save the calendar business,
he tried to save the calendar business

He took the days for pageant
Became as mad as rabbits
With bushels of bad habits
Who could ask for anymore?
Yeah who could have more?

The poor son of a humble chimney sweep
fell to a cheap crowd
So stay asleep and put on that cursive type
you know we live in a toy.
You know that Paul Cates bought himself a trumpet from
the salvation army
But there ain't no sunshine in his song
We must reinvent love,
reinvent love,
reinvent love.

He took the days for pageant
Became as mad as rabbits
With bushels of bad habits
Who could ask for anymore?
Yeah who could have more.

We must reinvent love,
reinvent love,
reinvent love.

Mitu tundi kummitas mind täna see:
If the sky can crack,
There must be some way back
For love and only love

Ja ime kombel oli hea, et see mu peas kõlas.

Tööl on alati parim siis, kui käed-jalad on tööd täis. Siis läheb aeg linnulennul. Eks ongi mind pandud jälle lihtsamat tööd tegema ja tunnid mööduvad teosammul, kuid täna oli vaja paar tundi ka minul higimull otsaees rabeleda. Ja see oli hea. Neid paari tundi vahepeal nagu ei eksisteerikski. Oleks vaid rohkem nii... Neljapäeviti on alati hea tunne, kuna homme on ees selle nädala viimane tööpäev. Samas reedeti tunneme ikka ju natukene seda, et esmaspäeval peab taas tööle minema. Elagu neljapäevad!?

Red Hot Chili Peppers vs U2

RHCP - Snow:
The more I see the less I know
The more I like to let it go

vs

U2 - City of Blinding Lights:
The more you see the less you know
The less you find out as you go

Suvi

Üks iga-aastastest meeldivaimatest õhtusöömaaegadest on see, kui saab esimest korda sel aastal värsket kartulit. See lausa "sulab suus". Täna, 13. juulil on siis see päev. Üritan söövitada värske ja noore kartuli maitse omale mällu kuni järgmise aastani.

Kondid

Vaatan seda sarja ja see täitsa kohe meeldib. Seal on nii mõnusad tegelased.
Brennan - ta on tark, muhe, osav ja väga geniaalne. Booth on samuti muhe. Isegi muhedam kui Bones. Ta on instiktiivne ja vaimukas. Zack on tark, veidike kohmetu ja armas. Hodgins ja Angela on aga ühed mõnusaimad. Nad on lihtsalt nii armas paar. (nemad on ka pildil) Kõigist kõige rohkem meeldib mulle siiski Dr Wyatt. Ta on nii mõnus, muhe, tark ja üleolev inglane. Kui tema mõnes osas jälle on, saab alati nalja. Kogu uurimustöö ajal toimuv sotsiaalne elutegevus on väga mõnus. Päris tore seriaalikene. Midagi lõbusamat Grey anatoomia varjus...

Veider suvi

"Faust" tekitab minus selliseid tundeid, et ma ei viitsi enam ühtegi raamatut lugeda. Täiesti masendav. Kohe nii masendav, et hakkasin inka Grammarway'd täitma. Õnneks ei kulutanud sellele eriti palju aega.

Osaliselt ikka veel Franz Ferdinandi kontserdi uimas.

Lugesin imetillukest raamatut õnnest:
Loodusel on imeline, salapärane seadus, mille kohaselt kolme asja, mida me elus kõige rohkem ihaldame - õnne, vabadust ja meelerahu -, võib alati leida siis, kui me need teistele anname.

Suvesooja pole veel olnudki.

Ilus:)

Bono kohtas oma naist aastal 1972. Nad abiellusid 1982. aastal. Seega on nad abielus olnud 26 aastat. Aastal 2004 ilmus U2 album How To Dismantle An Atomic Bomb, millelt võib leida loo A Man And A Woman. Selle laulu sõnades põhjendab Bono oma truudust:

No I could never take a chance
Of losing love to find romance

Ja oma naise kohta ütleb ta veel selles samas laulus:

Brown eyed girl across the street
On rue Saint Divine
I thought this is the one for me
But she was already mine
You were already mine…

Huvitav.

Täna tulid jällegi ühel ja samal ajal kahest muusikakanalist suhteliselt huvitavad edetabelid. Noh, tegelikult üldiselt mitte nii huvitavad, kuid hooti ikka väga mõnusad. MTV Eestist tuli kontsertide top10 ja VH1-st oli hullude muusikute top10. Kontsertide edetabelis oli näiteks 9. koha peal Nirvana oma looga Lithium. See oli päris vana video. Noh selles suhtes, et Chris Novoselic'ul olid veel pikad juuksed (ma ei ole varem näinud tal mitte kuskil pikki juukseid), Dave Grohl'il olid tema kohta jällegi üllatavalt lühikesed juuksed... Nii õlgadeni. Ka Kurt Cobain'il olid üllatavalt lühikesed juuksed. Ei olnud veel midagi hakanud välja kasvama ja nii. Ikka täiesti kohe poisipea... ;) Novoselic küllaltki kahtlaselt tõmbles seal... Ta viskas kitarri õhku, püüdis selle kinni, aga näitles nagu oleks saanud sellega vastu pead ja kukkus põrandale pikali. Pärast seda tõusis püsti ja tuigerdas ringi... Kukkus uuesti jms... Selle sama edetabeli 5. kohalt võis leida Coldplay oma looga Fix You. Väga hea esitus oli. Mul on ikka väga suur austus bändide vastu, mis esitavad oma lugusid lives sama hästi või paremini kui võib kuulda plaadilt. Chris Martin elas ikka väga muusikasse sisse. Mängis klaverit mõnel hetkel ikka väga hoogsalt ja jalad tagusid kõvasti vastu maad ja oli tunda, et ta on väga hingestatud.
Hullude muusikute edetabeli viiendalt kohalt võis leida Red Hot Chili Peppersi, kuna nende kitarrist John Frusciante (saate aru, ma oskan seda nime kirjutada peast, ilma kuskilt maha copy'mata...) loobus alles nii 10 aastat tagasi narkootikumidest ja liitus uuesti bändiga. Vahele jäi tal nende vastikute meelemürkide tõttu 6 aastat. VH1-s ütles, et ta oli ikka nii käest ära ja tarbis nii palju narkootikume, et tal langesid hambas suust välja... Päris õudne ikka. Mul on hea meel tema üle, et ta sellest sõltuvusest lahti sai. Ta on ikka täielik kitarrivirtuoos.
Peale selle sain VH1-st täna teada veel, et Ozzy on hammustanud tuvidel ja nahkhiirtel päid otsast ära.

Mure

Olen nii hoogsalt tegelenud erinevate albumite allalaadimisega, et varsti on kõvaketas täis ja mu oma muusikast pole küll midagi sellist, mida ma saaks ära kustutada... Millal ma küll saan omale läpaka, et oleks ruumi asju kuhugi panna. Kohutav. Suvi pole veel poole pealgi ja juba on probleem, et kuhu panna kõik asjad...

THE SHINS

Hetkel käib nimelt kanal 2-st film "In Good Company". Olen sellest filmist varem lugenud, kuna tegin ju inglise keele tunni jaoks presentatsiooni The Shinsi kohta ja just nimelt selle bändi laul (vist isegi on teine veel) on selle filmi soundtrackiks. Ma filmi unustasin vaadata, aga just nägin ära koha, kus lasi päris pikalt A Call to Apathy't (teise nimega Gone For Good). Küll on hea tunne.

Šoti muusika

Mulle on küllaltki hakanud meeldima šoti muusika. Või noh, ma vaatasin just šoti muusikute top10-t. Sealt võib leida selliseid esinejaid nagu Travis,Franz Ferdinand, Paulo Nutini, Wet Wet Wet (mis on lapsepõlve melanhoolia) aga ka näiteks The Fratellis, mille paar albumit tõmbasin just täna. Küll oli nüüd meeldiv avastada seda bändi šoti muusikute top10-st. Kokkusattumus. Kahjuks ei olnud seal top10-s nüüdseks suhteliselt tuntud bändi Biffy Clyro. Biffy Clyro viimane album oli juba midagi minule. Varem on nad teinud midagi rohkem metalset ja järsumat...

Eelnevalt postitasin päris mitu muusikateemalist postitust sürrealistide blogisse. Taipasin alles hiljem, et need ütlevad midagi rohkem mulle endale, kui teistele ja seega kõlbaksid rohkem mu isiklikku blogisse...

Meenutusi aastast 2006

Need laulud isegi meeldisid mulle siis, mis sest, et ma saksa fänn pole.
Ühes neist videotest võib näha küllaltki paljusid legende ja häid jalgpallureid. Märgiks siinkohal millegi pärast ära Christian Vieri.

http://www.youtube.com/watch?v=hd4oF4dZg9Q

http://www.youtube.com/watch?v=_wQHl04cAOU

http://www.youtube.com/watch?v=lCG7DRNM8zw

Vaid mõneks ajaks...

... kaunistan enda blogi jalgpalluritega;)

Heh

Ma mõtlen, et tegelikult peaksin ma olema õnnelik, kuna neljast toimunud mängust on 3 võitnud meeskond, kelle poolt ma olen olnud. Aga Poolast on küll kahju...
Ma mõtlengi, et miks mulle saksa meeskond ei meeldi... On ju seal sellised mõnusad ja ägedad mängijad nagu Torsten Frings ja Lukas Podolski ja eesti suurmehe nimega Jansen... Poolas on aga ainult Smolarek...
Torsten Fringsi nimi on ikka eriti mõnsa... ja Jansen meeldib mulle selle pärast, et tal on eestlastele tähendusega nimi ja ka selle pärast, et ta nii koba on ja laseb poolakatel hästi rünnata... Podolski on lihtsalt osav ja hea...
Smolarek on aga poolakatest ainuke pikajuukseline... samuti nagu Torsten Frings sakslaste jaoks...

Ma pole elu sees kirjutanud mõttetumat postitust... :D

Irw

Ma olen ikka tõeliselt rumal. Tahaksin ju ometi nüüd ka mäletada, mida need eelmise postituse pealkirjas sisalduvad tähed tähendavad...

Jalgpalli lainel ja homme esimest korda tööle...


Eile oli siis Portugal - Türgi.
Figo on vist pensionil ja tänu sellele on Portugali meeskonna kapteniks kerkinud minu lemmikjalgpallur - Nuno Gomes. :P Aga miks talle ei antud eile kolmandat võimalust? Kolm on ju kohtu seadus... 1. korral posti ja 2. korral latti... 3. kord oleks läinud väravasse...

Huvitav on see, et EM-il on löödud 3 väravat ja kõige kogenum koondise eest mängija, kes värava on löönud, mängis koondise eest oma 10. mängu (teised 3. ja 4. mängu)... Nii et siit moraal: treenerid peaksid mängu lülitama rohkem noori ja ülipüüdlikke noori.

B.W.B.S.S.O.I.R.N.

Maailm on piisavalt väike, et niidiotsad omavahel kokku viia.

Kuidas küll on mul mõnikord selline tunne, et ei taha mitte kellegagi suhelda. Kuidas tahaks olla nii sama. Iseendaga. Teised ümberringi, kuid mu mõtted vaid mulle endale. Aga seejärel tuleb hetk, kus end kiruda. Tegelikult ju on mul lausa aegajalt suhtlemisvaegus ja siis piinan ma neid üksikuid, kes on veel jäänud ja keda ei peleta eemale minu veidrad tujud... Või tegelikult... Nende vähestega tekib lihtsalt nii, et ma ei suuda vait jääda. Ma võiksin ju oma jutuannuse jagada ära inimeste vahel natukenegi võrdsemalt, kuid tundub, et nii ei suuda ma mitte kuidagi teha...
Oh, selle veidra maailma võlu.

Eks mind ajab lihtsalt natuke närvi see, et armuaega jääb järjest vähemaks. Mida hakkan ma oma eluga peale pärast gümnaasiumi lõppu. Mida on mul üldse võimalik siis teha.

Pea kohal ripub suur küsimärk.

Verekeskus vajab hädasti minu A+ verd. Eks siis tuleb plaanitust varem käia sealgi ära.


Öeldakse, et eesmärk pühitseb abinõu. Aga kui pole eesmärki, pole midagi.

Miks ma nii rumal olen?
Ma ei mõtle siinkohal koolitarkust, vaid midagi üldist ja abstraktset...

Juuni ootuses

Juuni tuleb ikka mõnusalt tegus. Tööl vaja käia... Nädalavahetused kinni ja kõigele lisaks toimub ju ka jalgpalli EM... :P See teb õhtud leboks. Saab igal õhtul vahtida telkust jalkat:P Elu on mõnus. Nii ei saa küll igavuse kätte surra. Igapäevaselt 8 tundi tööl pluss siis õhtul 2 jalka mängu... ei usu, et neid kõiki jõuan vaadata ja muidugi jäävad mõned mängud Rabarocki tõttu vaatamata.

Ei jõua ära oodata... :)

Homme mata eksam. Loodame, et ükski 53. lennu õpilane ei kuku läbi. Edu kõigile.
Ühika õhk on matemaatikast paks, aga mina ei kavatse õppida.

Teeme ära!

Meid oli tiimis siis 3 tükki. Hommikul siis minu jaoks varakult Laiusele ja sealt juba edasi prügi koristama. Palju toredaid inimesi oli kokku tulnud. Prügikoristuskohtades oli nii palju inimesi, et iga üks tegi natukene ja saigi tehtud. Oli tore ja tulemusterikas päev. Väidetavalt osales kokku üle 45000 inimese. Avaldan kõigile osalejatele austust. Tore oli vaadata, kuidas teede äärest ja metsa alt jääb prügi aina vähemaks. Igati korda läinud päev.
Kuigi meid oli tiimis minimaalselt, usun, et protsentuaalselt olime üks enim kannatanud tiimidest. Nimelt 66,67% meist said mingil määral kannatada. Kõige pealt pärast esimese prügihunniku (või täpsemini -augu) koristamist tundsin, et mu huul sügeleb. Nii kui autosse istusin, tundsin, kuidas huul hakkab tuimaks muutuma. Sellest peale on mul mokk töllakil ehk ma olen töllmokk. Mingi nõme putukas tuli minu huult närima. Teises prügi kohas kandsin mina olmeprügi kotti ja mu õde klaastaara kotti. Õde kogemata lõikas omale jalga... nii 5-8 cm pikkune haav. Verd jooksis küllalt palju (kusjuures terveks jäid nii püksid kui ka kilekott, kus klaas sees oli). Siis jätsimegi koristuse pooleli, kuna seal oli nii palju inimesi, et me enam ligi ei mahtunud ja õel oli vaja minna jalga siduma. Sealt viis tee meid siis Jõgeva traumapunkti. Tahtsin minna õega kaasa. Lihtsalt nii sama, huvi pärast. Sealne tädi vaatas, et õmmelda pole vaja, aga et ta tõmbab plaastritega kinni. Ma siis jälgisin seal. Enamus oli juba kinni, kui mul järsku läks silme eest mustaks. Või noh tumedad laigud pigem ilmusid silme ette. Palav hakkas ka koledal kombel. Istusin siis sinna toolile. Ikka oli väga paha olla. Siis tädi arvas, et ma võiksin pikali heita. Parasjagu sai ta ühele poole mu õekesega ja õde tõusis püsti ning lasi minu sinna voodile. Lebasin seal nii minutikese või nii. Ja täpselt nagu eelmisel suvel.. nii kui pea patja puudutas, oli kõik kohe kombes. Võta nüüd kinni, kas see oli sellest, et ma ei kannata ikkagi selliseid asju (kuigi täiesti normaalne oli seda vaadata), või sellest, et mul on vererõhuga mingine jama või siis oli jällegi kord olukord lihtsalt sobiv selliseks jamaks.. et noh homseks lubas ju äikest (suvel oli kah äikese eelne ilm) ja palav oli ja noh mingil määral füüsiline pingutus kah ja siis need paistetused ja haavad otsa... Ei tea. Igal juhul nüüd on mul vaid mokk töllakil ja õel plaastrid jala peal.
Aga ma kahtlustan, et see oli kõik sellest, et ma lipujaamas just ütlesin oma õele vana kulunud väite, et ükski heategu ei jää karistamata.

Lugesin Postimehe artiklist sellist muhedat asja:
Kui irooniline, ent prügi on suutnud ühendada isepäise rahva, mis sest et majanduslangus rahakotti auku närib ja poliitikud negatiivse riigieelarve pärast kaklevad.


Me tegime ära:)

Jose, Jose, Jose!?

Kui keegi teine ütles, et kui ta kontserdile läks ei olnud ta Jose Gonzalezi fänn, aga kui ta tagasi tuli oli ta selleks juba saanud. Mina läksin kontserdile Jose Gonzalezi fännina ja tagasi tulin sealt FÄNNINA. See oli üle ootuste hea kontsert. Muidugi uskusin ja teadsin ma, et ta on lives vähemalt sama hea, aga kogu kontserdielamust ei saa enne kontserdi lõppu ette ennustada. Mida rohkem ma mõtlen selle ja mida rohkem ma sellest teistele räägin, seda suuremaks fänniks ma muutun.
Kui Jose Gonzalez tuleks uuesti Eestisse kontserti andma, oleksin kindlasti platsis.

Jose on muusikaline geenius. Ta on peaaegu et Jumal. Ta on minu iidol.
Ja mina olen tema kummardaja.

Uskumatu, kuid tõsi, aga Pehka (venna sõber) isegi teadis Jose Gonzalezt. Ta on inimene, kes ikka teab, mis on hea muusika. Muidugi kuulab ta kah sellist karmimat muusikat ja nii, kuid kui ütlesin, et käisin Jose kontserdil, küsis ta, et kas see, kes hullult hästi kitarri mängib ja kiitis teda mu vennale ja teistele. Suur tänu talle.

Jose Gonzalezest on saanud maailmakunstnik.

Märksõnu kontserdist: Üksik prillidega naine, algselt üksik prillidega mees, tukatüüp, ruuduline tüüp, lokkis juustega peaaegu kaksikud koos kaaslastega, täpiline tädi, kuum paar, sebijad, sebijad 1, sebijad 2, sebijad jne, "Achilleus", fotograaf, triibulised, ägedate sukkadega ja huvitavate pillidega tädi, trummidel minu jaoks nähtamatu onu ja muidugi Jose, Jose, Jose...

Antoine de Saint Exupery on öelnud

Lõpmatuse dimensioonidega silmitsi seistes jääb sõelale see, mida inimene suudab armastaja ja sõbrana.

Ja tema lemmikmõte on, et inimene on kujunemine...


Tegelen parasjagu essee peale mõtlemisega. Vaba teema. Kõige hullem, mis sai juhtuda. Kuidas suudan ma valida mõne teema?
Tegelikult olen hetkel mõelnud natuke juba mõne teema peale, aga kindlat otsust ei tee veel lähiajal vist...

Selle esimese tsitaadi peab panema igal juhul esseesse sisse...

Visuaalseid mälestusi vanaisa juubelist.

Nii siis järjest 3 põlvkonda koos vanadega:)



Kõige nooremad on ikka pandud kükitama...

Mp3 tavatseb tabada väga häid hetki.

Eelmisel pühapäeval käisin Tartus ringi ja täpselt siis, kui jõudsin Maarjamõisa haiglate juurde, lasi ta mulle laulu: If everyone cared and nobody cried, if everyone loved and nobody lied, if everyone shared and swallowed their pride, then we'd see the day when nobody died.

Eile õhtul otsustasin minna õue jalutama. Ega see ilm mind eriti ei huvitanud. Teadsin, et ega see just kõige ilusam pole. Ja panen oma mp3 siis mängima ja astun ühika uksest välja, kui James Morrison laulab: If the rain must fall, if I loose it all... Ja tõepoolest, vihma kallas kui oavarrest.

Täna juba teist reedet järjest väljub rong Nõost nii umbes 20 minutit varem, kuid passib sedavõrd kauem Tartus. Nii ma siis hakkasingi kärsitult Tartus ootama rongi väljumist, kui kõlas: I sit an wait, does an angel contemplate my fate...

Eelmisel pühapäeval oli neid selliseid asju rohkemgi, kuid kahjuks ei mäleta enam.


Nägin Tartus kuskil rippumas silti: Müüa huvitav korter.


Tänase Dr. House'i osa lõpus lasti lugu Gomez - See the World. Küll see oli alles mõnus.

Vanaisa juubel.

Minu vanaisa sai 90 aastaseks!?
Täna siis oli väike pidu Tartus Nooruse 9. Ma olin seal käinud head aastad tagasi onu ja tädi juubelitel. Siis ei jaganud ma maast ja ilmast midagi. Nüüd siis tean, kus see hoone asub Tartus ja mida see endast üldse kujutab. Nimelt toimus mu vanaisa juubelipidu Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis. Seal õpivad ka Tartu Ülikooli õetudengid. Huvitav, kas arstidel kah sinna asja on, kuna arstidki peavad õenduse põhiasjad selgeks saama? Igal juhul väga väga väga huvitav.

Kokku kogunenud inimestest ei olnud mitte ühtegi võhivõõrast... Kõik olid siiski mingid lähimad sugulased-tuttavad.

Üle kõige meeldis mulle tädi Iida tehtud kingitus. Pilt minu vanaisast ja vanaemast aastal 1944 (st 64!? aastat tagasi), mida oli lastud suurendada ja see oli ära raamitud. Nii südamlik. Sellel pildil on nad koos nii armsad. Vaatavad üksteisele nii armsalt otsa...

Ja millalgi hiljem (kuna me unustasime oma digika koju ja ka Kati ja Tiit unustasid enda oma maha), lisan blogisse pildid, kus on
1) vanaisa-vanaema oma lastega (3)
2) vanaisa-vanaema oma lastelastega (8 kellest on 2 poissi ja 6 tüdrukut. Mina muidugi olen see kõige noorem)
3) vanaisa-vanaema oma lastelastelastega (12 ja ma pole veel laste saamise peale mõelnudki, aga juba on lapselapselapsi 12... Peale minu ja minu venna on ainult 1 vanaisa lapselaps, kellel pole veel lapsi. Mu õel on 3 last, onutütardel: Jaanal 4, Tiinal 2 ja Hillel 1 ja onupojal Raimol 2(kaksikud) )
Igal juhul väga mõnus. 4 põlvkonda.

Ideaalne töökoht

Minu ideaalseks ametiks oleks pildistamine, ise olles samal ajal nähtamatu. Et ma saaksin pildistada metsaserval piiluvat kitse, käest kinni hoidvaid inimesi, kui ka mõnda huvitavat kivi või puujändrikku.

Kas kannatused muudavad inimese tugevamaks või nõrgemaks?
Kas pärast pikki kannatusi uuesti kannatades murravad uued kannatused sind täiesti või oled sa muutunud tugevamaks ja suudad raskustele paremini vastu astuda?
Arvan, et hellad kohad jäävad igavesti hellaks ja kui keegi sind lööb ühte sellisesse kohta, teeb see pöörast valu.
Kõige tähtsam on aga murekoorma kõrval mitte ära unustada ilusaid asju, ilusaid mälestusi. Tuleb just neist kinni hoida ja lasta kõigel halval eemale ujuda...
Tegelikult polegi ju olemas inimest, kes oleks kogu aeg õnnelik. See oleks lausa vastuolus loodusseadustega. Kui kellelgi oleks kõik väga hästi, siis oleks tal halb selle pärast, et tal on kõik nii hästi. Kuidas ta oskaks seda head üldse väärtustada? Tema vist olekski see kõige rohkem kannatav inimene maamunal.
Kui palju olen ma nutnud selle pärast, et ma tunnen muret oma tuleviku, võimalike tegude või et ma ei saa oma eluga hakkama? Aga teiste pärast? Need kaalukausid küll tasakaalus ei ole. Ma ju tean, et kuidagi saan ikka iseendaga hakkama, aga kuidas on teistega? Valus on vaadata, kuidas inimesed hävitavad oma elusid ja kuidas nad jäävad elu hammasrataste vahele. Ja mina ei saa teha mitte midagi, et neid aidata.
Seda ma ju ometigi tean, et kui mul endal läheb miski halvasti, siis ma elan selle üle. (No varuplaan mul juba on, et kui miski läheb viltu, siis võib minust saada kasvõi tänavakoristaja. Jube on ju vaadata seda prügilaadungit tänavatel vedelemas. Saaksin midagigi ühiskonna heaolu jaoks teha.) Kui ma mingil kummalisel juhul langengi suurde masendusse, siis aitab mind sellest välja isegi üks väike ilus hetk/asi. Näiteks päike paitamas mu nägu või kiisu, kes ronib sülle tuttu või nägemine, et keegi on õnnelik või siis U2 - Beautiful Day. Ma ei ole ju tegelikult inimene, kes on loodud masenduse jaoks. Seda postitust alustades oli mul hetkeline masendus, aga nüüdseks on see asendunud juba Rõõmuga. See on mu südames, minu näos, minu suul ja mu hinges.
Huvitav, kas sügav mure teiste inimeste pärast ongi kaladel üldine iseloomuomadus?

Oh, Inverted World!?



Thank you for being a friend
Traveled down a road and back again
Your heart is true, you're a pal and a confidant...


Kõigil on vaja sõpru, et elu raskustele mitte alla vanduda.
Aitäh, kallid sõbrad, et te olemas olete. :)

I fought the law and the law won...

Kohtumine.

Täna nägin poes juhuslikult Helenat.
Rõõm.
Palju aega oli möödas.

Kas on tõesti nii raske teha vahet varesel ja hakil?

Program Paast&Palved

var söök,jook,tunne:eluksvajalik;
ravim:parandamiseks;
arstiaeg:halvim;
lõpplahendus:misküllsaab;

begin
clrscr;
if tunne=OK then
jook:=kõik; {including mahl, limps, kohv, piim}
söök:=kõik; {including kartul, makaron, liha, maiustused, vorst, juust, leib}
ravim:=0
lõpplahendus:=mina terve, elu ilus.
else
jook:=kummelitee,vesi,jogurt;
söök:=jogurt,nipetnäpetsiitsealt; {in case of NOT good söök:=minimaalne(nälg) }
ravim:=smecta;
if tunne(kolmapäeval)= Not OK then
arstiaeg:=12:45;
{logic error: arsti vastuvõtt algab kolmapäeval kella ühest.
reason why the error occured: kõik arsti vastuvõtuajad kinni. }
lõpplahendus:=paast ja palved, mis loodetavasti viivad tervenemiseni;
readln;
end.

Nickelback...

Iga uus (niivõrd kuivõrd) üllitis sellelt bändilt paneb mind ikka ja uuesti mõtlema sellele, et no on ikka üks vapustav bänd.

Nickelbacki laul Rockstar kajastab ikka päris hästi kuulsuste elu...
Sams jällegi nii mõnusa hääle ja viisiga, et jube!?


Ikka ja alati Nickelbacki videoid vaadates tekib mul küsimus, et kas Chad Kroegeril on sirged või lokkis juuksed.

Noniih...

Ootasin, mis ma ootasin seda vaheaega, aga nüüd pole ikkagi see, mida sooviksin.
Terve eelmise nädala piinas mind tõbi... hea on olla ainult siis, kui kõht on tühi. Muidu sees keerab, aga mitte kõige hullemini. Tulin nüüd siis vaheajale ja sama jama jätkub... Võtan nüüd miskiseid rohtusid ka. Kui need eriti suurt leevendust ei too, siis esmaspäeval perearsti juurde.

Ma olen alati teadnud, et dieet ei ole minu jaoks.

Tahan süüa!? Liha, kartulit, kastet, kala jms.
Aga mida ma saan? Heal juhul natuke jogurtit ja banaani ja siiski hakkab juba halb.

Aga kodune hoolitsus on siiski üle kõige...
Issi tõi poest väikses pudelikeses activiat ja banaani, õeke tõi mulle poest gefiluse jogurtit ja vennas tõi actimeli.

Uusaastalubadus iseendale accomplished.

Üleeile avastasin end järsku Tartu verekeskuse koduleheküljelt. Siis järsku turgatas pähe mõte, et tahaks ikka varem sinna minna, kui varem mõeldud mõrtsi lõpp. Rääkisin oma ideest Tiinale ja tema oli muidugi kohe nõus. Otsustasime minna järgmisel päeval. Võtsime Verogi kaasa ja käisime kolmekesti verd andmas. Verekeskuses on toredad tädid. Sain ka teada, et minu veregrupp on A+. Järgmine kord, kui verd lähen andma, siis saan teada, kas mu veri ikka kõlbab või pole mul mõtet hakata verd andma.
Igal inimesel, kes pole alaealine või pensionäär, soovitan minna verd andma. On hea tunne olla kaudselt võib-olla ehk kellegi elupäästjagi, ometigi ei pidanud ma selleks "ohverdama" mitte rohkemat kui mõned vähesed minutid oma elust. 1 tund või natuke rohkem aasta peale kokku verekeskuses veetmist ei ole ju liiga palju palutud selle eest, et aidata vältida inimeste suremist liigse verekaotuse tõttu.
Verekeskuse tädid ütlesid mulle ühe kõige armsamatest "Aitäh."-dest, mida ma elu jooksul olen kuulnud, kuid ma tahtsin neile endile öelda seda sama. Verekeskusest ära tulles oli tuju hea ja süda rahul...

Ma_Ei_Olegi_Nii_Hirmus_Kobakäpp_Kui_Ma_Kartsin

Ma küll vahepeal mõtlesin, et ma ei kõrveta enam mitte ühtegi plaati mitte kunagi, aga nüüd ma arvan, et siiski ma arvatavasti teen seda millalgi uuesti. Nimelt ma avastasin, et mitte plaat, mida ma kõrvetasin polnud pähh, vaid viga oli tehnikas, millega seda vaatasin...


Nii... Tänud siis Kaiele, Liisile, Tiinale, Veronikale ja Mariale, kes korraldasid mulle mõnusa sünnipäeva. Hea, et te olemas olete.


Siin kohal siis mainiks ära, et selline film nagu Stardust on väga hea. Südamlik, tõsine ja lõbus, armas, tore ja huvitav.

Üle pika aja taas bogis

Sõbrapäev möödu sõprade seltsis ning oli pärispäris kiire. Enne 11 õhtul avastasin, et ma polnud ühelegi hingelisele veel sõbrapäeva SMSi saatnud.

Sõbraksed, te olete kõik kallid.


Selle nädala inglise keele tunnid möödusid vaadates filmi "Dead Poets Society".
See film jättis väga sügava mulje. Kurb... Ilus...

Möödunud nädalal sai vaadatud filmi "Garden State".
See oli ka hea film. Väga meeldis.

Olen hakanud mõtlema, kas mu mingiaegne mittehuvitatus filmides võis tuleneda sellest, et mu peres on meessoost isikute mõjutusel vaadatur rohkem märulifilme?
Igal juhul... Need filmif, mida viimasel ajal vaatama olen sattunud on kõik jätnud hea mulje ja panevad imestama, miks ma nii vähe filme olen vaadanud...

Möödunud nädala saavutuseks pean kodukirjandit. Ma sain selle eest AMBRÉlt 5-.
Ülirahul olen.


Ja nüüd tsitaat Kuumadest 70-ndatest:
Red: "I swear to God, Kelso, you make Eric look like Einstein."
Eric: "Thank you, daddy."
Kelso: ""Thank you"? Einstein was ugly."

Ma armastan elu.

Veelkord olen sunnitud tõdema, et elu ON ilus.
Kodus on hea olla.
Nõos on ka tore.
Mul on maailma parimad sõbrad.
Mul on vahva perekond.
Midagi rohkemat pole vajagi.
Erkki mängib taustaks kitarriga laulu "Kaks tüdrukut"

Oh, Inverted World

Nädala laul The Shins >< New Slang

Gold teeth and a curse for this town were all in my mouth.
Only, i don't know how they got out, dear.
Turn me back into the pet that i was when we met.
I was happier then with no mind-set.

And if you'd 'a took to me like
A gull takes to the wind.
Well, I'd 'a jumped from my tree
And I'd a danced like the king of the eyesores
And the rest of our lives would 'a fared well.

New slang when you notice the stripes, the dirt in your fries.
Hope it's right when you die, old and bony.
Dawn breaks like a bull through the hall,
Never should have called
But my head's to the wall and I'm lonely.

And if you'd 'a took to me like
A gull takes to the wind.
Well, I'd 'a jumped from my tree
And I'd a danced like the kind of the eyesores
And the rest of our lives would 'a fared well.

God speed all the bakers at dawn may they all cut their thumbs,
And bleed into their buns 'till they melt away.

I'm looking in on the good life i might be doomed never to find.
Without a trust or flaming fields am i too dumb to refine?
And if you'd 'a took to me like
Well I'd a danced like the queen of the eyesores
And the rest of our lives would 'a fared well.

Kelso:
"This body is a curse. It has ruined so many lives."