Mina ise

Viimastel öödel olen saanud vist paremini magada, kui viimase kuu aja jooksul... Pinnapealne, närviline, keerulise uinumisega, kerge ärkamisega uni on muutunud sügavaks magusaks pehmeks mõnusaks uneks, mis võiks tegelikult kesta päevi. 

Enesetunne on ka hoopis teistmoodi, kui viimasel ajal on olnud... tunnen end rohkem iseendana. Tugevamana, rahulikumana, õnnelikumana. Ei tea isegi täpselt, millest see muutus tuli... see tuli isegi mingi poole päeva jagu enne patfüssi tööd, nii et see ei saa olla ka sellega seoses, enne nii massiivseid töid peaksin ma just vastupidiseks muutuma selle semestri kogemuste põhjal. Igatahes... see on ülimeeldiv tunne.. tunda endas iseennast jälle ära. Kohutavalt raske on oma olekuga iseendale närvidele käia. 

Kummaline... hetkel olen enda jaoks inimene, keda kõige rohkem vajan. Ja kõik need tunded, mis on minu sees... need on üks segapudru ja moodustavad kokku ühe pundi, kus erinevaid tundeid on raske eristada. Aga kõik on rahulik ja ilus. 

Kummaline, et kuigi see semester on tõestanud vastupidist (olen toetunud nii mitmetele inimestele... kõik oma paha nende peal välja elanud ja nii palju head vastu saanud), siis praegu ma tunnen, et ma olen tugev ja enesekindel ja et ma saan ise oma asjadega hakkama... Ja see on see hetk, kui tunned, et sa oled oma elus õige koha peal. Ükskõik, mida sa varem tegid ja kuidas sa sinna jõudsid... aga jällegi saad kinnitust, et oled õigel teel... 

Mõned päevad, kui ma olen lihtsalt nii õnnelik, et kõik on nii nagu on ja mitte teisiti.

Redemption Song - Johnny Cash and Joe Strummer

Kui elu on lihtne...

Kuigi alati inimesed üritavad, et jõuda kuhugi kaugemale, tahavad areneda, muutuda tugevamaks... tahavad liikuda edasi... Kuigi see kõik on nii, on siiski mõnikord lohutav jõuda sellesse kohta, kus oled varem olnud. Eriti siis, kui tead, et nii on parem. Et see on parem koht, kus olla. Võib olla oled olnud vahepeal sunnitud valima valet rada või seda kogemata teinud... Ja tõesti, nii lohutav on olla kohas, kus asjad on teistmoodi. Põgenemine? Ka võib olla. Aga seda ei saa ette heita, kui tunned, et mõni rada on liiga raske. Natukeseks kasvõi tagasi minna... ja olla. Olla seal, kus varem juba olid ja kus valitsevad teised tuuled.

Kaks nädalat üritan veel vargsi leida pelgupaika selles paigas ja samas üritada edasi liikuda reaalsuses. Siis loodetavasti võin pelgupaiga unustada, ma tõesti ei taha, et seda pidevalt vaja oleks... siis see tee ei oleks väärt sellel kõndimist.

I am mine

The selfish, they're all standing in line
Faithing and hoping to buy themselves time
Me, I figure as each breath goes by
I only own my mind

The North is to South what the clock is to time
There's east and there's west and there's everywhere life
I know I was born and I know that I'll die
The in between is mine
I am mine

And the feeling, it gets left behind
All the innocence lost at one time
Significant, behind the eyes
There's no need to hide
We're safe tonight

The ocean is full 'cause everyone's crying
The full moon is looking for friends at hightide
The sorrow grows bigger when the sorrow's denied
I only know my mind
I am mine

And the meaning, it gets left behind
All the innocents lost at one time
Significant, behind the eyes
There's no need to hide
We're safe tonight

And the feelings that get left behind
All the innocents broken with lies
Significance, between the lines
(We may need to hide)

And the meanings that get left behind
All the innocents lost at one time
We're all different behind the eyes
There's no need to hide




Oh, oli hea nädalavahetus. Siiski jäi midagi puudu. Ja ma ei tea, kuidas seda tagasi saada.
Natuke sai puhata ja niisama olla. Näha lapsi ja õde ja teisi. Ja näha seda, miks ma mõnikord ei taha koju tulla ja seda, miks ma iga kord ikkagi tahan koju tulla nii väga. 


Olin täna nii õnnelik. Nüüd natuke kurvameelne. Pühapäeva õhtud ongi sellised. Tujukad. 


Homseks on palju plaane. Mõned jäävad saladusse. 


Nautige oma õhtut. Ja ka järgmist.


6 nädalat semestrit ja seminare veel. Siis jäävad vaid eksameid. Ei tea, kas tohiks öelda "vaid"... aga praegu tundub nii.


Nüüd tuleb Tartusse liikuda, end kokku võtta ja kooliasjade suhtes asjalikuks hakata.


Ega's midagi. Kuulmiseni.


I am mine...