Filmipäev

Filmide vaatamine ei ole just tegevus, mida ma väga tihti teen, eriti veel kella seitsmeks õhtul vaadata kolm filmi.

Joe Strummer: The Future Is Unwritten
Täiesti juhuslikult sattusin seda filmi vaatama telekanalilt Silver. Uskumatult hea. Informatiivne. Mida rohkem vaadata/lugeda/uurida, seda huvitavam on iga järgnev allikas. Kuidas muidu oleksin ma teadnud midagi Jack Ironsist, kes on olnud nii Red Hot Chili Peppersi trummar ja kes on vastutav Eddie liitumisega Pearl Jami (ja see bänd sellises koosseisus omakorda minu hetkelise sõltuvusmaterjali Around the Bend autor) ja nüüd filmis siis seoses oma muusikalise seosega Joe Strummeriga ja tema seost antud filmi peategelasega on palutud kommenteerima ei keegi muu, kui Anthony Kiedis. Ja ka Flead sai seal näha. Ja Johnny Deppi. Ja tõesti, Joe Strummer oli mees, kellest filmi teha. Soovitan kõigile...

Pink Floyd The Wall
Midagi erakordset ja sõnul kirjeldamatut. Eks seepärast olegi selle filmi mõtet püüdud anda edasi pigem muusika kui sõnadega. Film, mida vaataks veel ja veel...

Ausalt öeldes, olen ma pärast "Tuulest viidud" lugemist tundnud end pidevalt kuidagi imelikult. Ma arvan, et asi on selles, et minu väike naiivne ajuke ei suuda leppida sellega, et alati ei eksisteeri õnnelikke lõppe. Kõik oleneb ju sellest, mida pidada lõpuks. Seega olin sunnitud lugema läbi "Scarlett'i" sisukokkuvõtte wikist, et saada natukenegi rahu oma väiksesse peakesse. Kuid siiski... miskipärast kummitab siiski mind Rhett oma tõekspidamiste ja mitte-ajastukohase käitumisega.