esmaspäev, 17. august 2009

King Jeremy

Minu eelmise nädala soundtrackiks osutus: Led Zeppelin - Going to California
Led Zeppelin on klassika.... ja see on imehea.

Ah, ja miskipärast on mul nõrkus laulude vastu, kus öeldakse sõna "wicked". Või no kui ma seda mõnes heas laulus kuulen, siis see ajab lausa naerma. Laul, mille ohvriks olen langenud osaliselt ka selle sõna tõttu on Pearl Jam - Jeremy...

Pearl Jam on ka juba klassika.

PS! Tänaöises mitmete süžeeliinidega unenäos oli üks osa selline, et nägin, et olin koos oma sugulasega ja tal oli seljas nahkvest (ta on päris elus selline suhteliselt moekas tüdruk) kirjaga AC/DC. Ja ta istus minu jaoks täiesti võõrasse seltskonda ja mõtlesin, kas peaksin ka sinna minema. Kuna mul hakkas eemal seistes imelik, mõtlesin, et peaksin sinna vist tõesti sisse sulanduma. Rahustasin end mõttega, et kui ma ei oska midagi öelda, siis uurin sugulase käest, kas see kiri tähendab Bon Scotti või Brian Johnsoni aegset AC/DC-d. Mitte et ma kujutaks ette, kuidas kirja järgi saab vahet teha, kummaga tegu on...

2 kommentaari:

Kaie ütles ...

Hehe... Nahkvest... AC/DC logo..
Ei tea, kust see idee tuli. :P

Kas sa oled lähiajal Bon Scotti muusikat uurinud?

Anonüümne ütles ...

Hahaaa. TEate, ma vist peaks ka klassikuid alla tõmbama hakkama. Oleks vist tagumine aeg.