Tänane õhtu on olnud nauditav.
Üle pika aja olen kätte võtnud raamatu ja ka ühe peatükiga lõpule jõudnud.
Liisiga sõime kooki ja jõime kohvi. Sellest on tingitud ka meie köögi-raamatuklubi.
Mõtlesingi, et see on kahtlane, et mul und ei ole.
Tore õhtu on.
Joni Mitchell käib hetkel ja Hejira.
Kuid minu tänane võtmelaul on Nobody's Baby Now. Esitajaks Nick Cave and the Bad Seeds.
Plaanin millalgi Bukowskit hakata lugema.
Eile nägin selle sügise ühte vaimustavaimat pilti. Päike, sinav taevas ja park üle tee täies sügisrüüs.
Homme saab koju.
Rongiga.
Me sulatame külmkappi ja külma ihkavad asjad on akna taga kilekotis.
Rahu. Täna on nii rahulik. Kuidas mulle küll meeldivad neljapäeva õhtud.
Midagi on õigesti. Tõesti. Miski on oma kohal.
On asju, mis mulle mõjuvad.
On kohti ja aegu ja inimesi, mis mulle mõjuvad.
See määrabki kõige rohkem.
On elu ja on ilu.
4 kommentaari:
Ma räägin, see on nii, et on asju, mis lihtsalt mõjuvad!
Aga eriti naljakas oli see, kui Tiina tuppa astus ja küsis, kas me õpime, ja me vastasime:
Mina: ei, ma loen raamatut lapseahistajast.
Kerttu: ei, ma loen narkaritest:D
Tegelikult ütles Kerttu, et ta loeb narkaritest ja lisas veel mingi epiteedi või gruppi väljendava nimisõna..
Ma oleks peaaegu epiteedi asemel epiteel kirjutanud:D
Mina jällegi lugesin epiteedi asemel epiteel... eks need ole need arstiteaduskonna mõjud.
Muuseas see teine grupp oli arvatavasti pervod... ;)
Kerge lugemine rahulikku neljapäeva õhtusse. :D
Päris kahtlane oli ikka jah.. Siit loo moraal - ära joo õhtul kohvi.. Aga seda me ju teadsime varem ka:P Kaie ja minu eksperiment 10. klassis (tegime viis korduvat katset) tõestas selle ikka suht põhjapanevalt.
Aga lugeda on tore.
Postita kommentaar