Fernando Pessoa kirjutab ilusaid luuletusi. Kurbasid, aga ilusaid.

Aga see, mis ma pole olnud, mida ma pole teinud, millest ma pole isegi unistanud,
mida ma nüüd alles näen, et seda oleks tulnud teha,
mida ma nüüd alles selgesti näen, et see oleks tulnud olla -
see on see, mis on surnud teispool kõiki jumalaid,
see - ja kokkuvõttes oli see parim minust - on see, mida ka jumalad elavaks ei tee...

(Fernando Pessoa, tõlkinud Tõnu Õnnepalu)

Tänaseks õhtuks sain, mida ma vajasin. Sain ilusaid sõnu ja sain midagi head.
Ma olen praegu heas kohas, õiges kohas. Kuskil, kus ma peaksingi praegu olema.
Vaikus ja kella tiksumine.
Ilusat talve jätku!