Kas teate seda tunnet, mis on ärgata kohutavast unenäost? See rahustav tunne, et õnneks ei olnud miski sellest päris... ja samas see häiriv tunne, et see kõik oli siiski nii reaalne ja täiesti kohutav...
Jah, täna tunnen seda tugevamini kui viimasel ajal tundnud olen.
Kerge tunne, et see nädalavahetus on üks selliseid, mille puhul oleks mõnes mõttes end kaheks tahtnud rebida. See tunne, et ma poleks vist kuskil täiesti rahul olnud. Nüüd olen kodus, mõnus on, aga natuke torisen. Natuke torisen, et jätan endast ükskõikse ignorandi mulje, kes küll suu võib lahti teha, aga ise midagi ette ei võta... või siis ei jäta ainult sellist muljet vaid olengi selline.
Nii. Nüüd mulle aitab torisemisest. Sellise ilusa päeva kohta liigagi palju seda juba teinud.
Täna küpsetan kooki! :P
Ja kui ülihästi läheb, siis olen natuke ka asjalik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar