Jälgides teiste inimeste blogisid tekib sageli tahtmine neilt küsida, miks nad nii-nii ammu midagi kirjutanud ei ole. Avastasin, et ega ma ise parem ei ole.
Vahepeal sai Tartus kolitud. Rohelise äärelinna elu on palju meeldivam, kui kesklinna tuled ja liiklus. Eriti sellise äärelinna puhul, mis asub tegelikult strateegiliselt olulistele kohtadele (kool, raudteejaam) lähedal ja on heas bussiühenduses kesklinnaga.
Kool on iga aastaga järjest põnevam ja nüüd tundub see lõpp ka juba nii lähedal, ainult 1,5 aastat veel.
Elu on ilus nagu ikka, oma rööpas. Eks ongi nii, et kui midagi viriseda oleks, siis oleks ka siin blogis postitusi tunduvalt sagedamini.
Jalgrattaga linnas liiklemine on mind viinud staadiumisse, kus ma ei hakanud poole oktoobri pealt lund ootama, kuid ometi olen rõõmus, kui see ükskord saabub. :)
Väga hakitud postitus, aga polegi millestki pikalt rääkida.
Olge mõnusad!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar