Õues oli 24 kraadi külma ja oi, kui ilus.
Ma valisin kõigist võimalikest suundadest kõige lagedama. Veidi rohkem kui kilomeetri kaugusel asub mets.
Kogu lage põld tee ääres oli kuu poolt valgustatud ja selle kõrval tundus kauge mets sünge ja tumedana. Vahetult enne metsani jõudmist varjutas kõrvaklappidest tuleva vaikse klaverimuusika lennukite mürin. Lennukid olid küll kõrgustes, kuid nende müra kostub sellise ilmaga ülihästi. Kui ma metsani jõudsin, avastasin, et ka mets oli helge. Selles ei olnudki öist süngust. Kuidas olekski saanud olla lume ja sellise vapustava kuu koosmõjul.
Koju jõudes olin ma läbikülmunud ja õnnelik.
Tunnen, et ma olen kuusse armunud.
Nüüd ma üritan natuke õppida ja ehk siis lähen täna õue päikest nautima.
Inimesed, minge õue!
1 kommentaar:
Ma käisin ka eile matkamas! Nii mõnus oli :)
Postita kommentaar