Mina olen tädi, kes oled sina?

Käisin Karinil lasteaias järel. Tagasi tulles jooksin ja libistasin mööda teed ja vedasin samal ajal Karinit kelgul. Lastega käisin õues. Tundsin end rohkem lapsena kui lapsed ise: hüppasin pikali lumme ja näitasin lastele ette, kuidas õues lumega möllata. Seejärel hakkasin neid pikali lumme jooksma. Ka naabri-Kevinit. Ühesõnaga laste vanus, keda ma "kiusasin", oli kokku ainult hästi natuke rohkem kui minu vanus ;). See väsitas mind küll päris metsikult. Tundsin, et pole rohkem kui pool aastat nii võhmal olnud. Aga lapsed said mind ainult kaks korda pikali. :P Ja sellega sai hakkama Triin.
Eile sõime ja tegime vahvleid. Üllatusin isegi, et Triin mulle nii vähe sülle ronis. Aga eks see teine klass muudab ka last natuke suuremaks ;)
Palju veidraid unenägusid oli kah selle aja jooksul. Üllatav, et ma kunagi unes JÜG-i ei näe. Kui isegi tegevus toimub JÜG-i koolimajas, on tegelasteks ikkagi nõokad või siis ma pean seda Nõo koolimajaks. Nagu täna ööselgi. Ma ootasin koolimajas, kuni keegi astus sisse klaasustest, mis on ometi JÜG-i omad. Ja ma jälitasin kedagi mööda Tartu linna ja lootsin, et ta ei pöördu ümber ja ei märka mind. Kohmetus. Veidrad olukorrad. + uni, kus ma nägin, et ma pean väiksele Brunole (õe kutsikas) iga päev mingit kreemi otsaette määrima. Ja tunne, et see uni oli juba korduv.

Marko võtsin endaga Jõgevale kaasa. Tore oli temaga rongiga sõita. Liigagi kiiresti jõudsime kohale. Seal, kus me rongis istusime, oli aknal Ellen Niidu "Rongisõit".

Maria juhtis mu mõtted sellele, et võiksin hakata lugema uuesti Hubble'i teleskoobiga tehtud piltidega raamatut...