<=>

Koolinädala neljapäeva õhtul on veider kodus olla. Täiesti harjumatu tunne.
Rongijaamast koju kõndida oli tore. Mingil seletamatul põhjusel kummitas mind terve tee Northern Sky. Ja nii ma siis laulsin sosinal seda laulu ja imetlesin meie tähist põhjamaist talvetaevast...

See nädal oli nii lühike ja samas nii pikk. Päevad läksid kiiresti, aga uskumatu on mõelda, et ainult nädal on saanud koolis käia (või tähendab 4 päeva siis). Muidugi on meile suhteliselt palju asju juba kuhjatud, mida kõike peab mingiks hetkeks ära tegema. Aga kes sellest ikka pääseks.

Ma olen küll viimasel ajal enda jaoks liiga suurel hulgal youtube'i videosid siia toppinud aga ma lihtsalt pean seda tegema...

Täna mööda Lembitu tänavat jälle kodu poole kõndides ja mp3 kuulates hakkas mängima see laul. Mul polnud enam meeleski, et ma ka ühe The Flaming Lipsi albumi olin oma mp3-e toppinud. See üllatus tegi nii rõõmsaks mingil seletamatul põhjusel. Kuigi mul pole midagi selle vastu olnud, et viimasel ajal eelistab mu mp3 mulle ainult Nicki ja Jeffi mängida :D Ja natuke midagi muud ka...

Ma ei tea, kas see on ainult minu viga, või see ongi nii, aga lugedes raamatut "Inimese parasitoloogia", lähevad mu mõtted pidevalt eemale juba ainuüksi selle pärast, et iga kord, kui seal on kirjas "parasiidi", siis mina loen "paradiisi"...
(Peaksin mainima, et see parasitoloogia ei ole isegi nii igav, kui ma kartsin.)