Kui te soovite, et keegi räägiks teile, kuidas liikvor teie ajuvatsakestesüsteemis liigub ja kust ta sinna saab ja kust ta ära saab, siis küsige minu käest. Sest nüüd ma tean.
Kuna mu aju ei kulutanudki tänast ööd, et anatoomiale mõelda (tavaliselt enne anatoomia tööd suvalisel hetkel öösel üles ärgates olen avastanud oma peast ainult kohutavaid ladinakeelseid nimetusi, sel korral oli siis vaid tavapärane tühjus), teen ma seda tänase päevaga tasa. Kodu poole jalutades ja taevasse vaadates tundus mulle, et seal oleks justkui näha seljaaju ristlõiget. Kuu tähistas siis tsentraalkanalit (ma loodan, et see otsetõlge väljendist canalis centralis on õige). Ja pilved olid justkui seljaaju hallaine... Jah, ma ei olegi normaalne.
Ja illustreerimaks, mida ma näha võisin:
Lisaks sellele kummitab mind väljend "retikulaarformatsiooni hallaine".
Jällegi endale üllatuseks sain teada, et täna on siiski neljapäev. Mitte kuidagi ei õnnestu ära harjuda sellega, et reede on juba nädalavahetus...
Homse päeva üritan pühendada biokeemia õppimisele.
Üritan.
Järgmisel nädalal näeb Verot loodetavasti. Poolteist kuud pole teda näinud. Kallis kauge külaline Tallinnast...
Avastasin, et palju mõistlikum on haukuvale koerale pakkuda oma kinnast nuusutada ja temaga sõbraks saada, kui teda jalaga eemale peletada ja üha kurjemaks ajada ;) (siinkohal räägin ma muidugi kõigest taksikoerast, isegi tuttavast taksikoerast, kuna ma ei ole enesetapja)
3 kommentaari:
Kerttu, sa oled liiga palju õppinud!
Pilvedes nähakse südamekujusid, mitte seljaajusid.
1) Minu meelest on see tõlge õige
2) Mind kummitas ka ükspäev sõna retikulaarformatsioon (ju see on selline salakaval sõna, mis hakkab lihtsalt kummitama, just nagu kontsentratsioonipolarisatsioon)
3)Mu meelest kõlavad mõlemad variandid suhteliselt enesetapjalikult. Kui tegu on võõra koeraga muidugi.
Mind kummitas ükspäev sõna "florileegium"... hmm.
Postita kommentaar