Vaatamata õppimata histoloogiale käisin täna rattaga linnas, sest Markole oli vaja osta kastiga traktor ja herne seemneid ja porgnadi seemneid oli vaja ka osta.
Eile panime issiga koos maha põldoad, kaalikad, naerid, punapeedid ja salatisibulad. Täna istutasime maha empsile kingitud elupuu. Peterselli panime ka maha.
Sirelipuu küljest leidsin ühe õnne toova õie.
Riki valvab krõbinakotti, sest kardab, et kass läheb ja sööb kõik tema ja Jussi krõbinad ära.
Homne õhtu tõotab tulla üks väheseid hetki, kui saan kuskil üksi olla. Mitte et ma seda nautida saaks, histo vajab siiski õppimist. (Kuigi palju ma kella kümnest alates ikka õppida jõuan, sest buss jõuab alles veerand 10 Jõgevale.)
Rabarberikissell on hea.
Peaksin lisama, et ma ei suuda absoluutselt histoloogiale keskenduda. Vastik, vastik, vastik! Mõtted võiksid käsu peale õigesse suunda pöörduda, mitte ringi uidata nagu hulkuvad koerad (kole võrdlus, ma tean, aga parema peale ka ei tulnud).
1 kommentaar:
Rabarberikissell... Mmm...
Postita kommentaar