Kas te usute, et ma olen õnnelik? Et ma olen õnnelikum kui kümnendas klassis (teie, kes te olite siis minuga, teate, mida see tähendab)? Et mitte miskit ei ole puudu?
Veider, et selleks, et enda õnnelikkust näha, on vaja kuidagi mõtetega vaeva näha... Lihtsalt, kui midagi korrast ära pole, siis pole vaja oma tähelepanu sellele asjale koondada.
Nii palju kalleid inimesi, nii palju ilusaid hetki, nii palju headust ja nii palju... kõike.
Inimesed, keda tihti ei näe, ka nemad on tegelikult tähtsad... hea on aeg ajalt teada saada, et nad ikkagi olemas on minu jaoks. Ja inimesed, kes kogu aeg on olemas... nendeta nagu ei oskakski olla. Ma olen õnnelik, et mul on inimesi, keda igatseda.
Oeh! Keeruline on nii häid tundeid sõnadesse panna. Aitäh.
1 kommentaar:
mina igatsen sind ka =)
Postita kommentaar