Vana aasta on ära saadetud ja ees on 2011.
Ei ole mul sel korral sellist tunnet kui aasta tagasi... ei ole seda tunnet, et ees ootab midagi imelist. Tähendab, ärge saage minust valesti aru. Ma elan praegu selles, mida tundsin eelmise aasta esimesel päeval tulevat...
Aasta kokkuvõtteks võib öelda, et see oli tõesti sama meeldiv aasta, kui arv 2010 mulle tundus. See imeline aasta, mis sisaldas hirmsaimat asja minu senises elus. Tõesti üks kummaline aasta, kui mõtlema hakata. Palju on toimunud, palju on muutunud... ja samas on nii palju samaks jäänud.
Alustasin postitust entusiasmiga, aga liiga väsinud olen, et seda eriti pikemaks teha.
Aitäh teile, kes te aitasite sisustada minu aastat 2010. Loodan teid ka järgmisel aastal kohata.
1 kommentaar:
Seni, kuni maailmas on veel
hingi otsimas teineteist
jätkab elu oma teel
otsimas ennast igavikust.
Pimedusest kostub vaikselt ohe,
tasaselt, kuid suure väega.
Kõigest kolm sõna, nõnda vähe,
kuid selle nimel lööksin kõigele käega.
Niisiis.
Otsi üles need sõnad,
mis pimedas sosistatud.
Võta kinni neist, tunned,
kuidas elu pole raisatud?
Postita kommentaar