pühapäev, 20. märts 2011

OSI - Bigger Wave



Tegelikult. Olen sellel nädalavahetusel olnud täielikult mitteasjalik. Eks see maksab nüüd täna õhtul-homme-ülehomme kätte mulle. Aga hea oli. Lihtsalt olla, mitte millegi mõistlikuga tegeleda.

David Bowie - Life on Mars?


Igatahes. Mis toimub maailmas? Oeh, see on suutnud mind juba mitmendat korda selle nädalavahetuse jooksul veidi närvi ajada. Lugesin ühte postimehe artiklit (täpsemalt siis seda: http://www.postimees.ee/?id=405069), kus kirjeldatakse Jaapani olukorda veidi laiemalt, kui ainult Fukushima tuumajaama vaatevinklist (see ju ainuke asi, mis meile ebamugavust võib valmistada... see, et mitusada tuhat inimest on koduta jäänud, ei huvita meid, sest meie eluolu sellest ei muutu).
Nojah, ja siis need NATO "rahu"väed. Argh, milleks... ei, ma lihtsalt ei hakka end siin vihastama jälle. /////////


Täna kiirrongiga linna, et mõni inimene koolivaheajale saata (lucky bastard)... Tahan KAAAAA! Aga ei nojah, kõigest 13-14 nädalat veel, siis saab suvevaheajale...

Eile sain rattaga sõita... linna ja tagasi :P See oli enne seda, kui taevast laia lund hakkas sadama. Ostsime issiga poest metsmaasika seemneid ja kasvuturvast... Tahaks ise ka Tartus aknalaual midagi kasvatada, aga ma kahtlen selle ettevõtmise õnnestumises (Kui Kirke vaatas selle nädala alguses filmi, tuli mulle Lehto Salato meelde... IRW. Aianduse tipp;) ... ärge kunagi istutage enda kasvatatud taimi sipelgapessa, kohas, kus neist aeg-ajalt murutraktor üle sõidab).

Pean tõdema, et pärast Doctor Who vaatama hakkamist on mu unenäod muutunud poole võrra rohkem actioniks ja julmaks. Täna öösel nägin, et mingi mu sõbranna (keda päriselt ei eksisteeri) oli mingi paha-kuri lõppude lõpuks, mingi paha asi oli talle sisse pugenud vist. Mis tähendas, et ma pidin tema pead vastu seina ja põrandat peksma, et ta mulle liiga ei saaks teha. Tegelikult oli seal veel palju rohkem actionit ja värki, aga ma kahjuks ei suuda kõike enam meenutada... igatahes võttis omajagu aega, et aru saada, kes see siis see kuripaha on.

Tahan kevadet. [Sain eile teada, et krooniline haigus märtsikuus talve ära ajada jalgadega jääd purustades teeservas on geneetiline mitte elu jooksul tekkinud patoloogia. Issi on äge :P]

Homme on juba kalendrikevad, nii et loodame, et ka looduses see enam kaugel pole. Küll ta tuleb. Lumi sulab, linnud lendavad eestimaale tagasi, lilled hakkavad õitsema, rohi läheb roheliseks ja siis saab minna metsa sinililli korjama!!

Nüüd saab vist sauna, nii et ma siis lähen!

1 kommentaar:

Maria ütles ...

Well....
Ma hakkan ka nüüd juba Dr. Who'st sõltuvusse jääma.
Muidu, siin õitsevad lilled ja paistab päike.
Loodan, et nii on varsti ka Eestis.
Ja Lehto Salato! No see on aegumatu klassika. Iga kord ainult selle peale mõeldes, tuleb mõnus muide suule. :)