Kell on palju ja ma võiksin magada, aga ma ei viitsi. Nii hea on muusikat kuulata ja olla. Jah, niisama olla. Ma ei teegi muud, kui lihtsalt istun oma voodil, klapid peas ja kuulan ainult head muusikat. Aga...ma peaksin magama. Ignoreerige seda, et ma ainult magamisest blogin, aga see on minu jaoks väga sümpaatne teema, magamine on mulle alati meeldinud. Suurtes kogustes. Eriti hommikupoolikutel.
Mõned hetked elus on sellised, mida on vaja. Mul on praegust hetke vaja. Olla niisama. Istuda. Rahulikult uneleda. Jah, unelemine on ka minu puhul saanud tavapäraseks nähtuseks, ma lihtsalt istun, suhteliselt kontaktivõimetu ja osavõtmatu ja mõtlemisvõimetu. Ja istun ja olen.
Homme saan lapsehoidjat mängida! Tahaks juba lapsi näha... Tahaks.
Minge metsa, kui hea tunne! Just mõtlesin heale bassile ühes laulus, mille nime ei teadnud ja mida olin vaid korra kuulnud. Ja suhteliselt huupi hakkas see mu winampist mängima. Winamp on ÄGE! :P
Tegelikult ei olnud see kindlasti mitte päris nii juhuslik ja ma natuke ise suunasin ka teda, aga see ei vähenda seda tunnet. See BASS! Jah, teil õnnestuks näha mu käel kananahka, kui te siin
oleksite. Mäh, tegelikult ma ei tea, kas see laul on üldse nii hea minu jaoks üldiselt, aga praegusel hetkel justkui naelapea pihta.
Kuulan veel ühe laulu ära ja siis korra veel selle bassi-laulu ja siis lähen võtan tableti sisse (et ligitikkuvat tõbe eemale peletada) ja kobin magama. Oleks ka juba aeg.
2 kommentaari:
Mul on tunne, et sa oled kõik mu tänase une ära võtnud. :)
See minge metsa kõlas nagu üleskutse.. Lähme kõik metsa!
Postita kommentaar